Riiklik elamumajanduse arengukava on tulekul

Kui suurem osa riigi strateegilistest arengukavadest puudutab vaid osa inimesi ? turismi arengukava turismiettevõtjaid, ekspordipoliitika eksportööre jne - siis elamispinda vajame ja kasutame kõik. Suur sihtgrupp tähendab erinevaid huve, mis muudab kompromisside tegemise paratamatuks ja nende leidmise keeruliseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seda siiski teeb, visandades Eesti elamumajanduse arengukava 2003-2008. a.

1990. aastate algul käivitunud elamureformiga valis Eesti elamumajanduses liberaalse arengutee. Tänaseks on Eesti vaba turu põhimõtte rakendamises kaugel ees kõigist ELi riikidest. Eraomandis eluasemete osakaal on Eestis 94%, avaliku sektori omandusse on jäänud vaid napp 6%. Võrdluseks ? ELi riikides on avaliku sektori käes keskmiselt 18% elamufondist.

Ent kiire tempo ja radikaalne lähenemine elamusuhete ümberkorraldamisele on oodatud positiivsete tulemuste kõrval toonud kaasa ka ebasoovitavaid tagajärgi. Maksejõulise elanikkonna vähesuse tõttu on elamuehitusmahud langenud allapoole eluasemefondi jätkuvust tagavat piiri, palju eluasemeomanikke ei suuda piisavalt investeerida eluaseme korrashoidu, mistõttu olemasolev eluasemefond kiirelt vananeb. Endiselt on päevakorral tagastatud majade üürnike probleem.

Praegused riigi pakutavad eluasemega seotud soodustused teenivad eelkõige kahe elanikegrupi huve ? toimetulekutoetus on madala sissetulekuga inimestele ja eluasemelaenude intresside tulumaksuvabastus toob suurimat kasu jõukamatele. Katmata on aga elanikkonna põhiosa, kes ELi riikide praktika järgi peaks olema elamumajanduspoliitika peamine objekt. Uue arengukava üks siht ongi eelkõige ?keskmise inimese? huvidega arvestamine.

Et raha on alati vähe, tuleb toetusi täpselt fokuseerida. Elamumajanduse arengukava otsesed sihtgrupid on see osa elanikest, kel on raskusi turutingimustes elamise hankimise või vajalikul tasemel korrashoiuga. Seda just keskmisest kõrgema riski tõttu eluaseme- ja renoveerimislaenusid väljastavate pankade jaoks. Need on eelkõige korteriühistud, elamuühistud, korteriomanike ühisused, noored, noored pered ning tagastatud majade üürnikud.

Peaasjalikult plaanib riik tegutseda kolmes suunas: toetada korruselamute renoveerimist, suurendada munitsipaal-üürielamufondi ning leevendada eluaseme ostmise ja renoveerimise rahastamisprobleeme.

Korruselamute renoveerimine on esmatähtis olemasoleva elamufondi jätkuvuse seisukohalt, ka tagatakse sellega paljudele vastuvõetava hinnaga korterid elamuturul. Toetus on mõeldud korteri- ja elamuühistutele ning korteriomanike ühisustele elamute põhikonstruktsioonide renoveerimiseks ja ennistamiseks ning elektrisüsteemi ennistamisega seotud remonttöödeks.

Munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetus on mõeldud kohalikele omavalitsustele, kattes kuni poole üürielamu loomise (ostmise, renoveerimise, ehitamise) kuludest. Esmajoones pakutakse eluasemevõimalust uutesse munitsipaal-üürielamutesse tagastatud majade üürnikele. Tagastatud majade üürnike probleem laheneb tõenäoliselt ajapikku. Seejärel jääb üürielamufond KOVide käsutusse muude regionaal- ja sotsiaalprobleemide lahendamiseks.

Arengukava viimane tegevussuund on tõsta sihtgruppide suutlikkust omale eluase muretseda laiendades laenuvõimalusi ja lihtsustades laenutingimusi. Sihtasutus Kredex, mis annab laenutagatisi noortele peredele ja noortele spetsialistidele, on turule toonud spetsiaalse tagatistoote tagastatud majade üürnikele. Hiljuti tehti soodsamaks korteriühistute laenutagatiste tingimused.

Ülaltoodu annab ettekujutuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi loogikast ja sellele toetuvatest konkreetsetest plaanidest elamumajanduse arendamisel, milleni on jõutud läbi pikkade vaidluste ja arutelude. Ka täna pole need plaanid veel lõplikult kristalliseerunud. Arengukava on saadetud arvamuste avaldamiseks elamumajandusala huvigruppidele, oodates konstruktiivset tagasisidet.