Teine sammas ja defitsiit

Sellegipoolest on igati päevakohane küsimus, kuidas katta defitsiit. Teoreetiliselt on neid võimalusi kokku kolm:

riigi reservid,riigi võlakirjad,laenu võtmine või riigieelarve muud tulud.

2003. aasta osas on ilmselt asi otsustatud ehk defitsiit tuleb katta riigi reservidest. Riigi muude tulude kasutamine oleks võimalik, kui keegi suudaks näidata, kust kulusid kokku hoida. Olukorras, kus eelarve on parlamendile esitatud, sellist teenäitajat vaevalt leidub. Arvestagem, et tegemist on n-ö valimiseelse eelarvega. Nii et ei mängi välja. Võlakirjade emiteerimine või laenu võtmine järgmise aasta üleminekukulude katteks ei ole enam ilmselt ajaliselt reaalne. Ka nende kahe võimaluse vahel valiku tegemine vajab kaalumist ja ilmselt langeks kaalukauss võlakirjade kasuks .

Mis saab aga 2004 ja edasi? Kui kogumispensioniga liitunute arv jääb 300 000 piiresse, jätkuks riigi reservidest ilmselt 4?6 aastaks. Selle allika tühjaksammutamine poleks aga ilmselt mõistlik. Seega oleks otstarbekas kasutada kombineeritud varianti reservid+ võlakirjad. See töö vajab rahandusministeeriumilt korralikku ettevalmistust ega tohiks käia üle jõu, sest 2003. a lõpuks on defitsiidiarvutuseks vajalik liitujate arv täpselt teada. Suurema kindluse huvides pole hullu, kui 2004 defitsiit kaetakse reservide arvel ja kombineeritud variandile minnakse üle 2005.