Euroopa Liidu raha peab oskama lugeda

Kõigile selgelt näha Phare toetused ei lähe aga ainult keskkonnale või teedele, vaid näiteks turismiobjektidele. Meenutaksin vaid Palmse mõisat (5 miljonit), Setu talumuuseumi (2,1 miljonit krooni) ja Haanja turismikeskust (6,2 miljonit). Ma ei tea, kas lugeda investeeringuteks või riigiametite administratiivse suutlikkuse tõstmisele kulunuks üle 20 miljoni krooni Phare toetust nii Koidula kui ka Ikla piiripunkti rajamisele või üle 10 miljoni krooni Luhamaa piiripunktile. Veidi naljakalt jäi Äripäeva eurorahade artiklist kõlama nägemus, nagu toetaksid ettevõtlust vaid subsiidiumid, mistõttu Euroopa Liit peaks jagama ettevõtetele abiraha. See ei ole nii. Kui põllumajandus kõrvale jätta, siis toimib Lääne-Euroopas turumajandus ning ettevõtja subsideerimine on harv erand. See ei tähenda siiski, et ettevõtjad toetustest ilma on. Eelnimetatud tellimusi, alates sadama ja lõpetades piiripunkti ehitamisega, täitsid ju ettevõtjad. Ja tellimuste esitamine ongi juba mitu head sajandit peamine ettevõtjate ja ettevõtluse toetusvorm. ELi abiprogrammidega seotud tellimused annavad tööd ja ka kasumit.

ELi toetusprogrammide algaastatel kulus meil tõesti liiga suur raha välismaiste ekspertide peale, sest eestlased polnud õppinud küsima, mida nad vajavad, nii nagu tarvis. Aga eks sedagi tuli harjutada.

Oluline on aru saada, et eelnimetatud investeeringute kõrvalt raha eraldamine riigiasutustele ei tähendanud just raiskamist. Ma ei ütleks, et kodanikele oli tulutu Phare programmist 39 miljoni krooni eraldamine uute kriminalistikaseadmete hankimiseks või miks mitte ka 1,3 miljonit krooni Phare raha maksuametile, et korraldada tulumaksu deklareerimine elektrooniliselt. Kui osata raha lugeda, siis on selge, et eelnimetatud Phare toetused on aidanud kokku hoida hulga Eesti maksumaksja raha.

Samas väärib rõhutamist Äripäeva artikli õige teave. Nimelt eristas Äripäev selgelt uued ELi abiprogrammid, ISPA ja SAPARDi, vanast Phare programmist. Leht märgib, et uued programmid jagavad toetust projektidele, mida tavakodanik näeb ja kasutab. Uued ELi abiprogrammid ISPA ja SAPARD ei ole tõesti kavandatud meie riigiametite abistamiseks või koolitamiseks. Need peegeldavad praktilist abi, mida ELi eelarve pakub liikmesriikidele, eriti vaesematele.

Eesti Läänest õppimise aeg on mööda saamas. Euroopa Liitu kuuludes tuleb meil suhelda vanade liikmesriikidega võrdselt. Järelikult on loomulik, et abi ametnike koolituseks jääb Euroopa Liiduga ühinedes ajalukku. Pigem tasub pingutada, et seniste aastatega külge jäänud õpilase-õpetaja suhtest ladusalt üle saada.