Sügisel kasvav hinnatrend

Pealinna elamispindade sektor on aktiivse sügishooaja ootuses läbimas seisakut, mis palavate ilmade ja puhkuste soodsas kombinatsioonis venis oodatust mõnevõrra pikemaks.

Erakordselt soe suvi on mõjunud Tallinna kinnisvaraturule mõnevõrra üllatuslikult, kuid igati loogiliselt. Kui elamispindade turul valitses suvel suhteline vaikelu, siis välisturistide kasvav voog muutis suve jooksul järsult rõhuasetust ja hinnatrendi vanalinna äripindade turul.

Elamispindade hinnaindeksi vähenemine viimases kvartalis kahe protsendipunkti võrra on peamiselt tingitud tagasilöögist magalate korteriturul. Tänaseks on ostjad õnneks tekkinud ebakindlusest üle saamas ning turgu aitab taas hinnatõusule keerata tänaseks 6,1ni langenud eluasemelaenude intressid. Intressilangus on eriti soodsalt mõjunud uute korterite müügile, millest enamik realiseeritakse isegi enne majakarbi valmimist. Kuigi suvel tulid turule ja müüdi kiirelt maha mitmed soodsa hinnatasemega korterelamud (Sõle tn 25, Ehitajate tee 51a), tõstsid mitmed suuremahulised eksklusiivprojektid (Pirita tee 26f, Maakri tn 36) keskmisi väljamüügihindu. Septembris paisatakse müüki enneolematult soodsa hinnatasemega korterelamu (viimistletud korterid 9800 kr/m²!) Mustamäel, Retke tee 17, mis tõenäoliselt mõnevõrra pidurdab uute korterite hinnakasvu. Juba sügise teisest poolest alates võib aga ehitushindade senisest kiirema kasvu ning kruntide kallinemise mõjul prognoosida uute korterite väljamüügihinna tõusu jätkumist.

Kommertspindade rendiindeksi paariprotsendipunktiline langus on tingitud selgest trendimuutusest kesk- ja vanalinna teeninduspindade sektoris. Kogu vanalinna äriteenuste turg on üha selgemini orienteeritud välisturistidele, kuna kohalikud eelistavad sisseoste teha uutest supermarketitest. Seetõttu on Vanalinna valmisriiete ja jalanõude müügipinnad asendumas suveniiripoekeste, pubide ning restoranidega. Et viimaste käiberentaablus pole kaubanduspindadega võrreldav, ei suudeta maksta endiseid rendihindu. See on alandanud üldist renditaset umbes 5-10 võrra. Piisava pakkumise tõttu on rendimäärad langemas ka kesklinna kaubanduspindadel (eelkõige sekundaarsetes asukohtades).

Viimase kahe aasta jooksul on kommertspindade osas konkurentsitult kiireima hinnatõusu läbinud lao- ja tootmispindade turg, kus rendihinnad on kasvanud ca viiendiku võrra. Hinnatõusu vedajaks on olnud kaasaegsete laopindade arvu ja rendihindade kasv. Tootmispindade osas on hinnatõus olnud mõõdukam, kuna reeglina rajatakse neid omatarbeks. Kaasaegsete tootmis- ja laopindade turusektor on oluliselt avardumas tõenäoliselt ühe või kahe aasta pärast, kui seni äraootaval seisukohal olnud rentnikud hakkavad selgelt tunnetama vajadust kaasaja nõuetele vastava pinna järele. Laiapõhjalisemale nõudlusele vastava pakkumise peaks tagama mitme uue laokompleksi rajamine, nt valmiv Jüri tehnopark.