Konkurentsieelis muutub kasumiks

Ettevõtte efektiivsuse põhinäitaja on pikaajaline kasumlikkus. Selle eeltingimuseks on ettevõtte toodete ja teenuste konkurentsieelis.

Balanced scorecard?i suur praktilisus seisneb selles, et ta aitab väljendada põhjus-tagajärg seost edutegurite vahel, mis muudavad konkurentsieelise kasumiks.

Robert S. Kaplan?i ja David P. Norton?i määratlusel balanced scorecard on kui strateegiakaart, mis kajastab strateegiliste tegevuste põhjus-tagajärg hüpoteese.

TARMO NOOP

AS Tartu Õlletehas juhatuse esimees

AS Tartu Õlletehasel oli Balanced scorecard?i (edaspidi BSC) väljatöötamise esmaseks tulemuseks see, et hakati täpsemalt mõtlema iga töötaja tööeesmärkide üle. Praeguseks on peamine saavutus see, et igal töötajal on olemas selge tööeesmärk ja tagasiside selle täitmisest. Eesmärgi täitmine on pidevalt uuenev motivatsioon.

AS Tartu Õlletehas on kasutanud (edaspidi BSC) viimased kaks aastat. BSC juurutamise eesmärk oli luua süsteem, mille abil iga töötaja saaks selged tööeesmärgid ja tagasiside oma tööle.

BSC eesmärkide määratlemisel on lähtutud strateegilistest kriitilistest eduteguritest, mis loovad eeldused õnnestuda. Kriitilisi edutegureid on 11: kvaliteet, kliendisuhted, tootearendus, turundus, töötajate arendus, motiveeritus, efektiivsus, tiimtöö, reageerimise kiirus, avatus ja eelarveline juhtimine. Neist igale edutegurile on koosatud oma strateegia (mahus: 2 lauset kuni 15 lk). Kaks korda aastas analüüsime ja täpsustame kriitilisi edutegureid strateegiapäevadel. Sealt tulevad konkreetsed kvartali- ja aastategevused.

Teine oluline allikas BSC eesmärkide määratlemisel on kirjalikult määratletud nõuded, mis kirjeldavad ideaalset töötajat. Kolmas lähtekoht BSC eesmärkide määratlemisel on see, et igal inimesel peavad olema eesmärgid kõigis neljas dimensioonis: finants-, kliendi-, tegevus- ja arengutulemis.

BSC ei ole juhtkonna koosolekul igapäevane töövahend, ent tagasiside töötajale peab olema igapäevane. Müügidirektoril ei oleks aega ega huvi muretseda tootmisdirektori probleemide üle. Juhtkonna koosolekutel on olulisem tiimieesmärkide saavutamine ? seeläbi on juhtkonna koosolekud BSC täitmise teenistuses. Tiimid teevad omavahelisi kokkuleppeid.

BSC juurutamisel on olnud raskeim saavutada näitajate omavaheline seos tulemites, leida olulisemad tegurid ja teha need mõõdetavateks. Samuti on nõudnud palju tähelepanu tagasisidesüsteemi väljatöötamine (ehk kui tihti ja kus kohast tagasisidet saab).