Interneti annab meile tööandja

Lääne-Virumaal kasutas tänavuse aasta jaanuari seisuga kõigest ligi 700 eraisikut interneti püsiühenduse teenust, vabariigis oli see arv umbes 20 000. Möödunud aastal omas Eesti 60 000 perest umbes 10 000 arvutit, neist pooled olid ühendatud internetti ja ühendatutest moodustasid enamiku sissehelistamisteenuse kasutajad. Interneti püsiühendust kasutas vaid ligi 3000 eraisikust arvutikasutajat.

Üldse ulatus eelmisel aastal interneti püsiühendusega arvutite arv vabariigis möödunud aastal 34 000, üle poole asusid neist Harjumaal ja 31 000 oli firmade või asutuste omanduses. Samas tuntakse Eestit kui kõrge arenguga riiki infotehnoloogia vallas: meil tegutseb e-valitsus, e-maksuamet ja Euroopa 40 internetipangast asuvad neli meil.

Kurvastusega tuleb tõdeda, et 1960. aastate lõpus USA kaitseministeeriumi algatusel loodud ülemaailmne arvutitevaheline võrk on kättesaadav enamjaolt ikkagi pealinna elanikele ja kontoris töötavatele inimestele. Statistika järgi ulatub internetipankade klientuur 400 000 inimeseni. Emori küsitluse tulemusel selgus, et ligi kolmandik eestlastest on viimase kuue kuu jooksul kasutanud internetis postkasti teenuseid, otsinud informatsiooni või teinud teisi toiminguid.

Arvnäitajaid vaadates ja analüüsides ei saa mööda hiilida faktist, et elanikud ekspluateerivad enamjaolt ikkagi internetiteenuseid kasutades tööandjate muretsetud infotehnoloogilisi ressursse. Järelikult vastutavad Eestimaa eufoorilise edu eest interneti valdkonnas riigiasutuste ja erafirmade juhid, kes lubavad oma töölistel surfata internetis töö- või vabal ajal.

Loodetavasti osutub reaalseks IT-analüütikute ennustus, et aastal 2005 on interneti püsiühendusega arvuti 100 000 kliendil. See tagaks tööandjatele nende ressursside eesmärgipärase kasutamise.