On hea meel, et ka Äripaev on mõistnud ja tõstatanud teema turismi olulisusest majandusele (vt.
Kuidas jätaks turist rohkem raha Eestisse?). Seda on nii EHRL (hotelli ja restoranipidajad) kui EHKL (hasartmängukorraldajad) proovinud pidevalt nii üldsusele kui valitsusele selgitada. Meie majanduskasvule on turismil ja selle potentsiaalil oluline tühtsus. Kahjuks planeeritav hasartmängu maksutõus seda ei arvesta.
Uued ja huvitavad turismitooted on loomulikult määrava tähtsusega sihtkoha valikul külalistele. Selleks peame nendesse objektidesse investeerima ja ka neid investeeringuid tagasi teenima. Park Hotell (ehitatud kasiino tuludega) oleks siiani Kungla kui kehtiksid praegu planeeritavad (67) kallimad maksumaarad ja üks kvaliteetne turismiobjekt meil Tallinnas vahem. Ajalehest sai kunagi lugeda ka Hyatt hotelliketi loobumisest Eestisse investeerida, kui kuuldi tõstetavast harast-mängumaksust.
Üheks turismi tõmbenumbriks lihtsalt on meelelahutus ja kasiinod. Ilmselt mõtleb iga inimene vabaaja veetmisvõimalustele reisil olles. Mina ei mõista seda valehäbi kasiinodesse, mis veel meie sotsialistlikus silmakirjalikkuses esineb.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuna Äripaeva turismiakata-lüsaatorite nimekirjast kasiinod puudusid, siis soovisin ka neid asjaolusid meelde tuletada.
Näiteks Helsinki Ray Casinos toovad Petreburi turistid, kes märgivad kasiino enda reisisihiks, pea 20 käibest ja sellest võidab kogu ühiskond. Kasiinod on ammu muutunud kultuurseteks ajaveetmiskohtadeks ja seal käiakse erilise kasiinoelamuse ja mitte ainult õnne proovimise soovist.
Kasiinod ja meelelahustusasutused on kindlasti oluliseks tõmbenumbriks potentsiaalsetele külalistele, siia külma kliimasse reisiotsuse tegemisel. Seda tõestavad Londoni nädalalõputuristide suurenenud külastused ja huvi Olympic Casino tegevuse vastu. Juba praegu moodustvad Reval Park Hotelli nädalalõpu külalistest pea 20 turistid.
Seotud lood
Juht ei ole ainult juht. Ta on samal ajal ettevõtja, kolleeg, sõber, abikaasa, lapsevanem ja sageli veel mitmes rollis inimene. Tööpäevad täituvad otsuste, vastutuse, koosolekute ja lõputu infovooga ning ka vabal ajal kipuvad need rollid inimesega kaasa tulema. Seetõttu ei otsita puhkuselt enam tingimata rohkem tegevusi või rohkem valikuid, vaid võimalust olla kohal, ilma et peaks kõike ise korraldama, planeerima ja vastutama. Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.