Ärianalüüs tagab juhtimiskvaliteedi

Mitteseostatavus. Aruandlus annab ebaülevaatliku pildi kogu firmast toimivast ning erinevate üksuste aruanded pole omavahel seostatavad.

Võrdluste puudumine. Aruandlus näitab ainult hetkeseisu ja puuduvad trendianalüüsid, võrdlused turuga ja konkurentidega. Selle tulemusena pole firma käekäiku võimalik prognoosida.

Kuna erinevatel otsustel on erinev toime (20 otsustest mõjutavad 80 ulatuses firma käekäiku), siis võime nentida, et juhtide unistuseks on saada õiget informatsiooni õigel ajal õiges vaates. Olen täheldanud, et eelpool toodud probleemidele otsivad juhid väga erineval viisil lahendusi ? mõned süvenevad edukate ettevõtete suhtarvudesse, püüdes enda ettevõtte jaoks kokku panna ettevõtte mudelit (a´la ?meie valdkonnas peaks personalikulutused moodustama 25 käibest? jne.); mõned juhid püüavad ise hoida kätt operatiivtasandi pulsil, kehastudes aeg-ajalt müügimehe rolli; mõned palkavad tööle analüütikuid või väliseid nõustajaid. Kindlasti iga toodud meetod töötab, sest annab tulemust, kuid probleemi kompleksse lahendusena on maailmas juba aastaid edukalt kasutatud ärianalüüsi.

Ärianalüüsi eesmärgiks on korraldada ettevõtte infovoog nii, et olemasolevad andmed on terviklikud ning lähtuvad ühest allikast (andmeladu), et kogutud infot oleks võimalik analüüsida ja õiged inimesed saaksid õiget infot. Ärianalüüs tähendab seega metoodilist, sihipärast ja regulaarset tegevust, mis aitab tagada ettevõtte ärisuutlikust ning konkurentsieelist. Metoodiliselt sobib ärianalüüsi metoodikaga kõige rohkem ?tasakaalustatud juhtimislaua? (balanced scorecard) metoodikaga. Need aruanded on vajalikud ka operatiivtasandi otsusteks.

Reeglina on tarkvara ärianalüüsi lahutamatu osa, sest sageli on analüüsi läbiviimisel tegemist suurte ja erinevate andmemahtudega, millest on vaja teada ainult paar olulist võtmenäitajat. Paraku pole inimene suuteline suurtest andmemahtudest ära tundma seaduspärasusi või veelgi enam ? tegema neis üldistusi.