Tagatrepipoliitika asemele avalikud survemeetodid

Inglismaal tähendas lobby esialgselt parlamendi eeskoda ehk ootesaali, kus huvilistel oli võimalus parlamendi liikmetega kohtuda ning poliitilistel teemadel vestelda. Sellisest suhtlusvormist kasvas välja lobby kui tegevus, mille all tänapäeval mõistetakse poliitilist kommunikatsiooni seadusandluse mõjutamiseks.

Suhtumine lobby?sse kui tagatrepipoliitikasse on läbi ajaloo olnud vastuoluline. Negatiivsete hoiakute kujunemist on tõenäoliselt põhjustanud tegevusega kaasnevad otsekontaktid poliitikute mõjutamiseks ning sellest johtuvad korruptsioonikahtlused.

Samas on USAs, maailma ühes demokraatlikumas ja täpsemini reguleeritud seadustega õigusriigis, juba aastakümneid lobby poliitikas intensiivselt rakendatud. Kui nüüdseks on lobitegevus mitmes riigis legaliseeritud ja toimub selleks spetsialiseerunud organisatsioonide vahendusel, siis USAs on see ka seadustega täpselt määratletud.

Kui esialgu mõisteti lobby all vaid nii-öelda sissepoole suunatud kommunikatsiooni (inside lobby), mis põhines otsekontaktidel poliitiliste otsustajatega, siis uute tehnikate kasutusele võtmisega on mõistele kandunud laiem tähendus.

Poliitikaväliste gruppide mobiliseerimiseks suunatud lobby (outside lobby) kaudne eesmärk on samuti mõjutada seadusandlust, kuid siin rakendatakse sõnumite edastamiseks ka selliseid võtteid nagu avalikud protestid, demonstratsioonid, allkirjade kogumine ning meediat ja avalikkust kaasavad kampaaniad. Niisuguste aktsioonide kõrvaleesmärgiks on ühtlasi veenda poliitikuid, et huvigrupp tõepoolest koondab hulgaliselt kõnesolevast teemast hoolivaid inimesi.

Uued ja läbipaistvamad survemeetodid seadusandluse mõjutamiseks on avalikkuse silmis osutunud aktsepteeritumateks ja ainult otsekontaktidel põhinevat inside lobby nähakse kohati vanamoodsana. Efektiivseimate võtete valik sõltub ka riigi ja huvigrupi suurusest, kasutada olevatest finantsidest ja sidemetest.

Viimasel ajal on lobitegevus kõigis õigusriikides hoogustunud ja huvide organiseeritus ning esindatuse püüe poliitikas kasvanud.

Kompetentsete ja avalikult tegutsevate huvigruppide kommunikatiivset mõjutustegevust seadusandluse kujundamisel nähakse üha enam kui huvirühmade ja väärtushinnangute poolest rikkale ühiskonnale omast ja äärmiselt kasulikku tegevust.