Pärmitehas toodab jäätmetest

Eesti ainuke pärmitootja Salutaguse Pärmitehas hakkas hiljuti maailmaturule toodanguks töötlema õlletehaste jääkpärmi.

Raplamaal asuva ligi 40 töötajaga Salutaguse Pärmitehase juhataja Andres Metsa sõnul on umbes kuu aega töödeldud Eesti õlletehaste jääkpärmi, mis on olnud õlletehastele keskkonnaprobleem. Salutagusele tuuakse ühes kuus seni tasuta 120 m3 vedelat õlle jääkpärmi, millest saadakse kuivpärm ja oma pärmi kasvutoore.

Saku Õlletehase tootmisdirektori Riho Sõberi sõnul saadab õlletehas oma kättesaadavast jääkpärmist nüüd ümbertöötlemiseks 75%. ?Varem jääkpärm kasutust ei leidnud ja selle utiliseerimise eest tuli meil peale maksta,? ütles Sõber.

Salutaguse Pärmitehase toodang jaguneb enam-vähem võrdselt kaheks tooteks: Eestis ja teistes Baltimaades turustatavaks presspärmiks ning kuivpärmipuruks. Presspärmi osas on Salutaguse saavutanud 80% Eesti turust ning 25?30% Läti ja Leedu turust.

Kuivpärmi hakati Salutagusel valmistama alles kolm aastat tagasi ja selle tootega on Metsa sõnul suudetud üldse tehast säilitada, sest optimaalse suurusega tehas peaks andma neli korda rohkem toodangut, kui praegu antakse. Kuivpärm läheb emaettevõtte kaudu laiali üle maailma, näiteks ka USAsse. Seda kasutatakse pagaritööstuses, samuti piimatoodetes tervisliku lisandina. Metsa sõnul käivad läbirääkimised Tallinna Farmaatsiatehasega, et hakata kuivpärmi tablettideks vormima. Apteegid müüvad ka praegu pärmitablette, mis sisaldavad rikkalikult B-grupi vitamiine ja tugevdavad immuunsüsteemi.

Salutaguse Pärmitehas on keskkonnaametnikke ja ümbruskonna elanikke häirinud nii N. Liidu lõpuajal kui ka Eesti iseseisvusajal. Pärmijäägid ei ole mitte niivõrd mürgised, kuivõrd levitavad mööda kilomeetritepikkust kraavi Keila jõeni voolates ebameeldivat lehka. Kohila valla keskkonnaspetsialisti Siiri Treimanni sõnul on kohalikud huvitatud, et pärmitehase hais lõpuks kaoks. ?Tehase jäätmed haisevad tõeliselt ebameeldivalt. Üks ema on väitnud, et need tekitavad tema lapsel ka allergiat,? ütles Treimann.

Juuni algul käivitas pärmitehas reovee puhastusseadmete uus osa. Metsa sõnul võimaldab see võtta reoveest välja 95% saastest, mis on 10% varasemast rohkem. Normidega kehtestatud tasemest jäädakse ikkagi kümnekordselt maha. Mets peab võimalikuks, et sel aastal kavas olevate investeeringutega siiski vajalik tase saavutatakse.

Kuna pärmijääkide neutraliseerimiseks, eelkõige väävli eemaldamiseks sobivat tehnoloogiat mujalt ei leitud, siis töötas tehas selle koos Tallinna Tehnikaülikooliga ise välja. 1995. aastal Kanada kontsernile Lallemand erastatud pärmitehas pööras esimestel aastatel peatähelepanu turuosa taastamisele ja ettevõtte kahjumist väljatoomisele. Eelmisel aastal teenis tehas juba ligi 8 mln kroonise kasumi.Tehas kavatseb sel aastal investeerida reovee puhastussüsteemi kokku 1,5 miljonit krooni, eelmisel aastal investeeriti 2 miljonit krooni.

Tänu täiendatud reovee puhastustehnoloogiale eraldatakse jäätmetest nüüd ka umbes 60 m3 metaani tunnis, mida plaanitakse kasutada energiatootmiseks ja hoida seega aastas kokku 0,5 miljonit krooni.

Kokku on Salutaguse Pärmitehas investeerinud tootmisse ja selle jääkide kõrvaldamiseks ligi 25 miljonit krooni. Senisele lisaks tuleb veel ka Euroopa Liidu poolt ette nähtud toiduainetööstuse normide täitmiseks investeerida vähemalt 5 miljonit krooni.