Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valisin neli aruannet kuueteistkümnest välja seetõttu, et nende sisu vastas kõige paremini minu arusaamisele aastaraamatu eesmärgist. Selle eesmärgi võiks sõnastada lihtsalt: ettevõtte juhatus kirjeldab ettevõtte olemust ja annab avalikkusele ülevaate sellest, kuidas äriühingul eelmine majandusaasta õnnestus.
Kindlasti tahan ma aastaraamatust leida vastused järgmistele küsimustele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mis on ettevõtte eesmärk ehk milleks see ettevõte on loodud?Kes on ettevõtte omanikud?Kes on ettevõtte juhid?Millest ettevõte koosneb ehk struktuur?Mis on peamised kaubamärgid?Milline on olnud ettevõtte käive ja kasum, kuidas see on vähemasti kahel viimasel aastal muutunud?Milline on ettevõtte areng võrdluses teiste samalaadsete ettevõtetega?Millised olid läinud majandusaasta tähtsamad saavutused?Mis on olulisemad eesmärgid lähitulevikus?
Kõigile nendele küsimustele ma kahjuks ei leidnud vastust ka 16 seast välja valitud neljas aruandes. Ent üheski neist ei jäänud vastuseta rohkem kui üks ülaltoodud küsimustest.
Parimaks pean Tallinna Kaubamaja aastaaruannet, kus ainsa küsimusena jäi õhku Kaubamaja võrdlus teiste suuremate jaekaubanduskettidega Eestis. Seevastu plusspunkte võrreldes Hansapanga, Eesti Telefoni ja Merko Ehituse aastaraamatuga andis Kaubamajale väike omapärane detail. Nimelt on Kaubamaja aastaraamatu lõpus kaks tühja lehekülge märkmete jaoks. Justkui väike asi, ent praktiline, ja n-ö tipptasemel, kus vahed on väikesed, muutuvadki otsustavaks pisiasjad.
Üllatavalt paljudest aastaaruannetest jäi selgusetuks, kes on ettevõtte omanikud. Ja tippjuhtide pöördumised kipuvad olema liialt magusad. Jääb mulje, et ühelgi ettevõttel pole aasta jooksul olnud ainsatki ebaõnnestumist. Arvan, et juht, kes julgeb rääkida ka ebaõnnestumistest, on usaldusväärsem ja seeläbi tekib suurem usaldus ka ettevõtte vastu.
Arvestades, et keskkonna saastamise vältimine muutub üha olulisemaks, oleksin Eesti tippfirmadelt oodanud aastaaruandeid loodussõbralikumal paberil. Iseäranis puudutab see neid ettevõtteid, kes keskkonna teema eraldi välja on toonud (Eesti Energia, Viisnurk, Tallinna Soojus).
Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.