Eesti loobub laenust kaevanduspiirkonnale

Majandusminister Mihkel Pärnoja sõnul ei ole Maailmapank kaevanduspiirkondade laenuks Eestile ettepanekut teinud.

Pärnoja nõuniku Maria Alajõe märkis, et Maailmapanga laenupaketid on suuremahulised ja nõuavad ka kulukat nõustamisteenuse tellimist. ?Me ootame siiski Euroopa Liidu struktuurivahendeid, samuti on ettevõtjatel kõikjal võimalik kasutada näiteks riiklikku laenugarantiiasutust Kredex,? ütles Alajõe.

Renaldo Mändmetsa sõnul on Eesti laenulimiit täis ning uued seni plaanimata laenud tulevad kõne alla alates 2003. aastast. ?Erinevalt näiteks Leedust ja Lätist, kes on palju suuremad laenajad, võtab Eesti laenud riigieelarves kohe täies ulatuses arvele. Laenude tagasimakse osa riigieelarvest suureneb teistel riikidel aasta-aastalt märgatavalt. Samuti tagab laenude kohene arvele võtmine meie ühe kõrgema rahandusliku reitingu, mis võimaldab omakorda Eesti pankadel ja sealtkaudu ettevõtetel soodsamalt laenu saada,? rääkis Mändmets.

Ida-Viru maavanema Rein Aidma sõnul hindab maavalitsus lähema kümne aasta laenuvajaduseks piirkonna majandusliku potentsiaali taastamisel 10?20 miljardit krooni, millest põhiosa läheks infrastruktuuri, nagu teedevõrk ja sadamad, ehitamiseks, inimeste õppeks ettevõtluses ja töövõtjatena ning turismi edendamisele ja keskkonnakaitsele. ?Olen kohtunud Maailmapanga esindajatega ja nad väitsid, et on huvitatud Ida-Viru arendamisse laenama. Seejuures on nad valmis finantseerima laenuraha kasutamise koolitust kohalikele,? ütles Aidma.

Aidma sõnul oleks laen võimaldanud hakata riigi suurima tööpuudusega piirkonnas sotsiaalmajandusliku kliimat parandama tunduvalt varem, kui võimaldab Euroopa Liit. ?Enne Eesti liitumist on tuleb eelstruktuuri vahendeid näpuotsaga, ka tuleb Euroopa rahale Eesti riigil niikuinii vähemalt 25% lisada,? märkis maavanem.

Valitsus kinnitas tänavu kevadel Ida-Virumaa kaua ette valmistatud riikliku tööhõiveprogrammi, mis näeb ette riigilt ja omavalitsustelt kokku raha 88 miljonit krooni. Sellele oodatakse 2002. aastaks Euroopa Liidult lisa 11 miljonit krooni.

Peatselt esitab majandusministeerium valitsusele ka tagasihoidliku rahamahuga Ida-Virumaa programmi, mis võimaldab finantseerida osa ettevõtlusprojekte.

Maavanem Rein Aidma on varem öelnud, et tuhande uue töökoha loomiseks tuleb uuringute andmetel investeerida keskmiselt miljard krooni, mille saamiseks peab riik kulutama vähemalt 100?200 miljonit krooni.