Sügis jõuab teede ehituse laenust ette

Maanteeamet arvestas tänavustes tööde graafikus ka Põhjamaade Investeerimispangalt (NIB) saadud laenu, kuid valitsus sai riigikogu otsuse heaks kiita alles seejärel, kui NIB oli laenule nõusoleku andnud.

Maanteeameti arengu-programmiosakonna juhataja Tiit Grünbaumi sõnul oleks pidanud laenuotsus panga poolt olema tehtud juba eelmise aasta lõpus, siis oleks jõudnud tänavu laenuraha õigel ajal kasutama hakata. ?Panga poolt laenamisel takistusi ei olnud, pigem ei olnud maanteeametil ega rahandusministeeriumil selge, kui suur summa laenata,? sõnas Grünbaum.

Ta lisas, et juhul kui riigikogu laenu võtmise oma otsusega enne suvepuhkust kinnitab, takistab laenuraha kohest kasutamist riigihankekonkursside protseduur, mis kestab 1,5?2 kuud. Enne konkursside lõppemist võib teedeehituse hooaeg selleks aastaks läbi olla.

?Praegu on lootust, et jõuame tänavu osaliselt laenu eest ehitada Tallinna?Narva maantee Maardu?Aaspere lõiku, panna kruusateedele kate 20 kilomeetri ulatuses ning teha pindamist ja kruusateede remonti,? ütles Grünbaum.

Rahandusministeeriumi välisfinantseeringute osakonna peaspetsialisti Toomas Kauli sõnul otsustatigi laenu võtmine ära lahendada eilsel valitsuse istungil erakorralise punktina, sest laenu realiseerimisega on kiire. ?Muidu oleks riigikogu suvepuhkuse tõttu laen enne sügist kinnitamata jäänud,? ütles Kaul.

Viie aasta peale kavandatud 45 miljoni Põhjamaade Investeerimispangalt laenatava euro eest (ca 704 mln kr), mis laekub vastavalt tehtud töödele, plaanitakse rahastada maanteede ehitamist, remonti ja hoolet neljas jaotuses. Jaotuste hulka kuulub Tallinna?Narva maantee Maardu?Aaspere lõigu rekonstrueerimine, üldtaastusremondi tegemine asfaltteedel kokku 391 kilomeetri ulatuses, kuue maanteelõigu rekonstrueerimine 43,6 kilomeetril ning 167 kilomeetri kruusateede katmine. Koondprojektis sisalduvad ka asfaltbetoon- ja mustkatete pindamine kokku 2500 kilomeetril ning kruusateedele uue materjali lisamine kokku 1350 kilomeetril.

Riigieelarvest eraldatakse maanteede remondiks, hooldeks ja ehituseks tänavu ligi 100 miljonit krooni vähem kui eelmisel aastal. Tänavu saab maanteeamet riigilt 674 miljonit krooni.

Grünbaumi sõnul saab maanteeamet tänavu ka maailmapangalt 61 miljonit krooni ja Euroopa Investeerimispangalt 82 miljonit krooni. Samuti oodatakse tänavu ISPA tagastamatut abi 233 miljonit krooni, mille kasutamist ei ole selleks aastaks veel plaanitud.