Segaval maavaldusel on kulla hind

Austades igati eraomaniku õigust omandile, on siiski vajalikud teatavad mehhanismid, mis annaksid ühiskonna vajadustest lähtuvalt võimaluse infrastruktuuri arenguks, väldiksid väljapressimist, kuid võimaldaksid omanikule siiski põhjendatud tulu. See peaks ka vähendama olukordi, kus siseinfo baasil tehtud tehingud on selle info valdajate kitsale ringile väärt tuluallikas.

USAs ja mujalgi kasutatakse nn sundkindlustusmehhanismi. Kui tekib vajadus teatava kinnisvara või maa kasutuselevõtuks, tehakse omanikele varakult pakkumine nende objektide müügiks. Omanikul on õigus sellest keelduda, aga tal avaneb ka võimalus oma pakkumise esitamiseks. Kui hind pole vastuvõetav, lahendatakse asi kohtus. Paljudel juhtudel on uus kindlustusmakse nii kõrge, et pooltel on otstarbekas jõuda kiiresti lahenduseni. Sageli nõutakse sisse veel ka varasema perioodi sundkindlustusmaksed ja mõnikord ka trahv põhjendusega, et kodanik oli deklareerinud oma vara ?vale väärtusega? ning maksnud sellest tulenevalt ka vähem sundkindlustusmakseid. Praegu tasuvad Eesti elanikud maamaksu teatud kindlaksmääratud suuruste järgi. Kinnisvara ja maa maksustamise aluseks tuleks võtta nende turuväärtus reaalsete pakkumiste põhjal.

Asja juriidiline külg on selline, et detailplaneeringu alusel saab omavalitsus taotleda sundvõõrandamist. Väljaostmise hind määratakse maa-ameti tellitud eksperthinnangu ja läbirääkimiste tulemusel. Aluseks võetakse ka naabruses oleva umbes samaväärse objekti või maavalduse hind.

Meie seadusandlus on aga paraku nii puudulik, et tavaliselt tehakse hindamine ära juba ammu enne seda, kui üldse mingi ehituse plaan avalikuks saab.

Ühelt poolt peaks planeerimis- ja ehitusseaduse ja sundvõõrandamise seaduse järgi nagu mehhanism selleks olemas olema, teisalt oleks tarvis aga ka konkreetset protseduurilist korda. Kallite ehituste alla minevate maatükkidega hangeldamine on tuntud juba mafioosode aegsest Ameerikast. Seal viis see selleni, et kehtestati ülisalajased planeeringud.