Suurlinn siidiväravate taga

Vanematelt ingliskeelsetelt kaartidelt leiame selle linna Cantoni nime all, kuigi tegemist on eksitusega.

Tõestisündinud loo järgi küsisid kolonisaatoritest nimepanijad vastutulnud inimestelt selle koha nime, kus nad Pärlijõe suudmes olid maale tulnud. Inimesed ütlesid neile maakonna nime, kolonisaatorid arvasid, et kuulevad linna nime ning ristisidki linna valesti.

Kümnemiljoniline Guangzhou on Guangdongi provintsi keskus ja tähendab Hiinale juba 2000 aastat väravat. Praeguseks on leitud kindlaid tõendeid, et juba Antiik-Rooma kaupmehed käisid mööda merd Guangzhous siidi ostmas, samuti tegid seda araabia meremehed. Nad tõid lisaks vürtsidele Hiinasse ka oma ornamendid, mida kohe hakati tikkima siidivaipadele ja siidisirmidele (arvestati välisturu soove) ning juba 7. saj kasutama ka islami kunstis, mida budismi, taoismi ja konfutsianismi kõrval samuti vaja läks.

Kui te lennukiga lendate Lõuna-Hiina mere kohalt mandri suunas, siis näete, et hiiglaslikul madalikul Zhujiangi (Pärlijõe) suudmes on linn linnas kinni. Tõepoolest, ka ümbruskonna kaart kinnitab sama.

Põhjas on kuulus Hongkong, Lõunas mitte vähem kuulus Macao, mõlemad nad kuuluvad praegu Hiinale, ent on säilitanud oma eristaatuse.

Tänaseks valitseb India läänerannikul endiselt vaesus, ent Hongkongi ja Macao vahel lausa kujuteldamatu rikkus ? need ongi need tihedalt asustatud linnad Dongshan, Yuexiu, Zengcheng, Haungpu, Huadu ja teised, kõik pilvelõhkujatega miljonilinnad. Kolm neist erimajandustsoonid ? Shenzhen, Shantou ja Zhuhai ?, aastaid tagasi veel kõigi poolt unustatud armetud kalurikülad.

Erimajandustsoonid asuvad Hongkongi ja Macao külje all ning nende eesmärk on meelitada Hiinasse väliskapitali. Ja see eesmärk on täidetud. Tavaliselt on Hiina linnad ülerahvastatud, tänavail tungleb rahvahulk, sõiduteedel on tihti ummikud. Eritsooni sisenedes torkab kõigepealt silma tühjus suurtel ja laiadel tänavail. Päeval liigub vähe inimesi ja autosid, tänavad täituvad alles õhtujaheduse ajal.

Kõikidel tsoonidel on praamiühendus Hongkongi ja Macaoga. Zhuhaist on Macao pilvelõhkujad silmaga näha, samuti elegantsed ja suurejoonelised sillad, mis ühendavad Jiuao ja Hanzidao saart Aomeni poolsaarega.

Reisijad aga sarnanevad meie omadega. Õhtuti ruttavad laevadele inimesed, kellel käed on täis kompse. Ka hongkonglased ja macaolased käivad mandril sisseoste tegemas, täpselt samuti nagu soomlased Tallinnas.