Tulumaksukärbe sunnib kokkuhoiule

Reformierakonna pakutud üksikisiku tulumaksu langetamine 20 protsendini oleks radikaalne samm, mis sunniks nii riiki kui omavalitsusi tõsiselt mõtlema oma kulude üle, kaaluma nii teenuste osutamise otstarbekust kui kauba hinda. Ehk mõelda tuleb nii maakondade ja omavalitsususte arvu kui tualettpaberi hinna peale.

Tulumaksu alandamine aitab vähendada ümbrikupalku ja tulude varjamist. Paraneb maksulaekumine. Inimestel on rohkem võimalusi saada laenu pikaajalisteks investeeringuteks, eeskätt eluaseme soetamiseks või korrastamiseks.

Kinnisvaraomanik on stabiilne linna- või vallaelanik, keda esimene majanduse languselaine naljalt elukohta muutma ei sunni, seega püsiv maksumaksja omavalitsusele.

Esiteks looma ratsionaalse koolivõrgu. Koos koolibusside süsteemiga tagaks see valdade ja maakondade piiridest sõltumatu ning kvaliteetsele haridusele, mitte õpetajate palgast laekuvale tulumaksule orienteeritud koolivõrgu.

Teiseks sunniks vähenevad tulud ühiselt arendama elektroonilisi teenuseid. Kui arendustegevust keskselt finantseerida ja teenused omavalitsuste kokkuleppel standardiseerida, on edasine tegevuskulu väike. Malli tasub võtta pankadelt. Oleks üsna õpetlik kuulata Indrek Neiveltit rääkimas teemal ?Internetipanga mudeli võimalikust rakendamisest avalikus halduses ? tulud ja kulud?.

Tulumaksumäära alandamisega peaks kaasas käima käibemaksu valikuline tõus, s.t maksustada tulu asemel enam tarbimist. Kõrgema maksu alla võiksid minna luksuskaubad, kuid mitte toiduained ? see tekitaks asjatuid lisapingeid ja turgutaks turgudel halli kaubandust. Et Eestis pole täna käibemaks ühetaoline, peaks selle ulatuslikum diferentseerimine olema seeditav ka monetaar-radikaalidele.

Võita on rohkem kui kaotada. Pensionireformiga kasvab maksukoormus vältimatult, tulumaksu vähendamine tasakaalustaks seda hästi. Küllap leidub alati populiste, kes jutlustavad meile, mida vähem laekunud maksumiljonitega saanuks teha. Ometi pole ettevõtte tulumaksu likvideerimine riigi alustalasid nõrgestanud, vaid hoopis investeeringud toonud.

Usun, et väiksem maksumäär parandab maksedistsipliini sedavõrd, et tegelik laekumine on oluliselt suurem kui lihttehtega 26st 6 lahutamise tulemus.

Kui sellele liita väiksemad kulud sotsiaalabile ? sest suurem hulk kodanikke tuleb oma eluga ise toime ? on plussid üles kaalunud miinused.