Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aasta esimese kvartaliga kogusid Eesti varakindlustusseltsid preemiad kokku 329,2 miljoni krooni eest, mis teeb 20,3% rohkem kui möödunud aasta samal perioodil. Hüvitisi maksti välja 135 miljoni krooni jagu ehk siis 12,9% vähem kui 1999. aasta I kvartalis.
Peamiselt voolas kindlustusseltsidesse raha kohustuslikust liikluskindlustusest ja juriidiliste isikute maismaasõidukite kindlustusest (vastavalt 37,5% ja 25,6% kogutud preemiate mahust).
Endiselt on ülekaalukalt suurim selts Sampo Eesti Kindlustus, mis saavutas I kvartali lõpuks 43%se turuosa. Eelmise aasta lõpus Eesti Varakindlustuse üle võtnud selts on üle saanud ühinemisest tingitud rekonstrueerimiskahjumist ning on saavutanud selle aasta esimese kolme kuuga märkimisväärse omakapitali tootlikkuse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tugevat kasumiprofiili on suutnud edasi arendada ka Inges ning kvartali majandustulemuse üle ei pidanud pahameelt tundma ka Leks Kindlustus, mida nüüdsest tuleb käsitleda kui BICO Kindlustust.
Kuigi kindlustuse (eriti jällegi elukindlustuse) puhul on tegemist tootega, mis vajab kliendilt enne ostmist analüüsi ja spetsialistidega konsulteerimist, on lisaks pankadele ka kindlustusseltsid oma tööd hakanud interneti kaudu kliendile kiiremaks ja tõhusamaks ning enda jaoks efektiivsemaks muutma. Kui veel mõnda aega tagasi oli enamik kindlustusseltse oma kunagi rajatud veebileheküljed unarusse jätnud, siis praeguseks on näha selles valdkonnas suurt edasiminekut.
Kui mõni kindlustusselts polegi veel interneti teel oma toodete online-müüki päriselt alustanud, siis vähemalt on ta reeglina oma veebilehekülje lihtsamini kasutatavaks ja informatsioonirikkamaks muutnud.
Kindlustustoodete müügi toomine internetti tähendab kindlustusseltside koha pealt nii sõlmimis- kui administratiivkulude kahandamist ja kindlustustöötajate arvu vähenemist. See aitab seltsidel kulusid kokku hoida ning kindlustustooteid klientide jaoks odavamaks ning enda jaoks kasumlikumaks muuta.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.