Kunstiturg sihib noort ostjat, kes pelgab galerii ust avada. “Alustada saab 1000eurosest maalist”

Renoveeritud Tallinna Kunstihoone avamine Vabaduse väljakul lükkub edasi: novembri asemel avatakse esimene näitus plaani järgi detsembri algul, kuid tööd jätkuvad kauemgi.

„Alati on midagi, mida ettevõte ise ei näe, aga kunstnik suudab esile tõsta,“ ütleb Eesti kunstnik ja platvormi De Structura asutaja Anastasia Lemberg-Lvova. Ta püüab tõestada, et kunstniku värske pilk võib-olla ostmist väärt teenus.

Riigi suurtest kultuuriehitistest rääkides vastandatakse sageli hoonet ja selle sisu: raha läheb justkui betooni, kuigi seda vajaksid kunstnikud, kogud ja programm.

Lähima kümnendi jooksul vahetab maailmas omanikku ligi triljoni dollari väärtuses kunsti. Probleem on aga selles, et ostjaid, galeriisid ja muuseume ei jagu kaugeltki kõigile töödele. Miljonid pärijad seisavad peagi silmitsi küsimusega, mida teha vanemate või vanavanemate kogutud maalide, skulptuuride ja graafikaga.

Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.