Heldeke! Austraalia kloun ajab Eestis tõsiseid äriasju

Midagi sellist kuuleb Austraalia päritolu kloun Daniel Renwick pidevalt, kui ta südamega Eesti asja ajab. Misasi? Kloun? Jah, ta on kogenud tänava- ja füüsilise teatri artist. Renwicki arvates on Eesti kõigi võimaluste maa, mida ei tohi kitsa ja tagurliku vaatega ära rikkuda. Näiteks umbes selliste eelarvamustega, mis lugejal tulid esimese asjana, kui lugesid sõna “kloun”.

“Ma oleks võinud ju minna Berliini või Portugali või mõnda muusse kunstikeskusesse, kus on palju loovinimesi koos, aga selle-eest konkurents tihedam. Ma nägin just Eestis ärinišše, mida keegi pole siin ära teinud. Ma valisin siin puhta lehe võimaluse,” ütleb ta.

Nüüd ongi Renwick siin seda puhast lehte täitnud ning rajanud samal ajal teed teistele omasugustele. Ta leiab, et siinsed artistid ja kunstnikud vajavad hädasti oskusi ning lausa mõtteviisi muutust, et suhtuda endasse kui ettevõtjasse (ja mitte arvata, et rahaline ambitsioon vähendab loomingu kunstilist väärtust). Ta õpetab teistele artistidele, kuidas end ettevõtjana teostada. Ja samal ajal õpetab algajatele ettevõtjatele, kuidas esineda nagu artist, näiteks oma äriideed meisterlikult tutvustada ja oma sõnumit karismaatiliselt edastada.

“Ma oleks tahtnud, et keegi oleks mulle kümme aastat tagasi vastu nägu laksanud ja öelnud, et vaata oma kunsti, vaata oma ettevõtet. Kultuuriinimesena pead sa suhtuma oma kunsti nagu ühemehefirmasse. Te peate vaatama, mida te teha tahate, ja siis kindlasti peate mõtlema välja sammud selle saavutamiseks. Peate asjasse suhtuma suurema rahalise vastutustundega, sest alati ei pruugi mingeid toetusi saada.”

Äripäev kohtub Renwickiga tema oma teater-baaris, mis kannab nime Heldeke. Kell on 11 hommikul – tuled põlevad ja lauad on tühjad, vaikus. Õhtuti on see peopaik kirjust rahvast pungil, et laval toimuvat jälgida. Keegi võtab püünel riideid vähemaks või räägib mikrofoni nalju, tantsib balletti või laulab blues’i. Heldeke ei ole ainult lava-show’de päralt – kaks korda nädalas on seal ka ühised saunaõhtud.

Kuigi lahke olemisega, on Renwick tõsisevõitu jutuga.

Renwick ei tulnud Eestisse otsejoones strateegiliselt – et küll on hea peidetud maanukk, kus on lihtne teha midagi, mida varem pole tehtud. Põnevamad kogemused juhtuvad inimestel pimedate juhuste läbi ning innukusest nendega žongleerida. Ning midagi ülemäära lihtsat asjade käimalükkamises pole olnud.