Osa Pärnu maantee ärisid hääbub, teised õitsevad. “Siin ei ole midagi ilustada!”
“Me asume nagu getos. Siin ei ole midagi ilustada.” Nõnda ütleb ettevõtja, kelle äri asub Tallinnas Pärnu maanteel. See sama tänav pealinnas on olnud aastaid justkui vaeslapse kingades, kus ärid vahetuvad tihti, ning põhjus sellele kõigele on tegelikult üsna lihtne, aga samas ka keeruline.
Ilusalongi ja -toodete poe Babor omanik Evelin Ainomäe salongi aknal kliente ootamas. Kui oleks võimalik, koliksid nad oma äri sellelt tänavalt ära.
Foto: Liis Treimann
Tavalisel argipäeval ennelõunasel kellaajal on Pärnu maantee Vabaduse väljakust kuni Kosmoseni rahulik ja paljud poed veel suletud. Neljal aknal näeb silti, et pind antakse üürile. Mõne salongi ja poe uksel ilutseb silt “avatud kokkuleppel”. Osa aknaid on lihtsalt pimedad ja elutud.
Astume ühes pealinna büroohoone koridoris, sammud kaiguvad pikas tühjas koridoris vastu. Tallinna ärikinnisvara omanikud peavad enam kui 100 000 tühja ruutmeetri täitmiseks praegu teravat võitlust.
Kinnisvaraturg on pöördepunktis – pärast kaheaastast pausi on kätte jõudmas aeg pikalt ootele pandud tehingute lõpuni viimiseks, kirjutab kinnisvarafirma Restate analüütik Julia Linde.
„Kui baari tulevad mersuga mees ja traktorist, siis kumma võtad? Kõik vahivad mersuga meest, aga traktor maksab kaks ja pool miljonit. Tuleb osata vaadata ikka,“ selgitas investor Marju Karin oma strateegiat. Alternatiivinvesteeringutega õnnestus Karinil kokku saada ka oma Hispaania korteri sissemaksu summa.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.