Isamaa suurrahastaja Parvel Pruunsild (keskel) teab, kuidas erakonnas asjad käivad. Kohtumaterjalid näitavad tema mõju ulatust Isamaas.
Foto: Andras Kralla, Liis Treimann, Jelena Tsenno; Kristjan Teedema / Tartu Postimees / Scanpix; kollaaž
Viimasel kuul Parvel Pruunsilla ja Priit Humala üle peetaval kohtuprotsessil kõlanud tõendid ilmestavad seda, millest kirjutas Äripäev kevadel: Isamaa erakonna suurrahastaja Parvel Pruunsild on teinud enne valimisi Isamaa valimisnimekirjades korrektuure. Ja hoidnud Isamaa tegemistel teistmoodigi kätt pulsil.
Isamaa poliitikud seevastu endiselt pisendavad Pruunsilla mõjuvõimu erakonnas. “Te olete asjast täiesti valesti aru saanud,” ütles Isamaa endine esimees, Pruunsillaga tihedalt suhtlev Helir-Valdor Seeder.
Pruunsilla ja Humala kohtuprotsess käib ümber Tartus Kuperjanovi tänaval asuva endise Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja ning selle omandamise. Süüdistuse järgi kasutas Pruunsild oma mõjuvõimu, et saada see maja naaberkinnistul tegutsevale Sakala korporatsioonile, kuhu ta ka ise kuulub.
Selleks, et näidata Pruunsilla mõjuvõimu Isamaa poliitikute üle, on prokurör Gerd Raudsepp esitanud kohtus tõenditena terve portsu kirjavahetusi, mida Pruunsild on erakonna poliitikutega pidanud. Neist nähtub, kui aktiivselt ta Isamaas asju ajab.
Endine abilinnapea Priit Humal suunas linna rahandusosakonda ettepaneku, et Tartu linn võiks avada konto erakonnakaaslasele Parvel Pruunsillale kuuluvas Bigbankis ja hoiustada seal oma raha, selgus täna Humala ja Pruunsilla kohtuprotsessil kõlanud tunnistaja ütlustest.
Suurärimees Parvel Pruunsilla kaitsjatel ei õnnestunud istungit Pruunsilla ja Isamaa poliitikute kirjavahetuse uurimise ajaks kinniseks kuulutada, väites, et see rahuldab põhjendamatult avalikkuse huvi.
Kui poliitikas kaasa lööv suurärimees üritab eitada enda mõju avalikus elus toimuvale, siis proovib ta sisuliselt saada lahti suurte hüvedega kaasnevast vastutusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Endine abilinnapea Priit Humal suunas linna rahandusosakonda ettepaneku, et Tartu linn võiks avada konto erakonnakaaslasele Parvel Pruunsillale kuuluvas Bigbankis ja hoiustada seal oma raha, selgus täna Humala ja Pruunsilla kohtuprotsessil kõlanud tunnistaja ütlustest.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.