Tööle marsivad kartmatud noored: me teame, et väärime kõrget palka

Kes tsitaadist aru ei saanud, siis neli kilo on 4000 eurot ning veits flex tähendab uhkustamist, aga seda mitte ülbelt, vaid humoorikalt. Oma päris esimeses töökohas tahaksid inseneritudengid Kristjan Taimla ja Anna Sihvart kätte saada 2500-3000 eurot.

Kristjan on 60-liikmelise tudengivormeli tiimi kapten ja Anna juhib seal ühte meeskonda.

„Lööks jalaga ukse lahti, et 3000 või mitte midagi,“ lausub Kristjan veidi naljatledes. Kopsaka palga küsimiseks annab nende meelest aluse see, et Kristjanil on käes magistri- ja Annal bakalaureusekraad ning tudengivormel on Formula Studenti võistlussarjas väga edukas. Kristjan naerab, et ehk saab ta peagi endale CVsse kirjutada „maailma kõige edukama tiimi juht“.

Samas tunnistavad Äripäevaga rääkinud tudengid, et võivad tööle minna ka miinimumpalga eest, kui kogemus on karjääri jaoks väärtuslik.

Inseneritudengid teavad hästi, et Eestis on kõva inseneride puudus ning spetsialiste otsitakse tikutulega taga. Selle oskavad nad enda kasuks pöörata. Kes tahab head inimest, see on valmis ka maksma, lausub Kristjan.

Tudengivormeli tegemine on justkui palgata täiskohaga töö, kus õpitakse sihikindlust, pingetaluvust ja meeskonnatööd, kirjeldavad noored. Nad teavad ka rääkida, et tööandjad hindavad tudengivormeli liikmeid, sest neil on suur huvi inseneeria vastu. Kui kirjutada CVsse, et olin kaks aastat tudengivormeli kapten, siis selliseid inimesi on Eestis vist kümme tükki, räägib Kristjan. Vormelijuhi kogemus on insenerivaldkonnas kõva sõna.

Insenerid nimetavad oma unistuste tööandjaks kaitsevaldkonna ettevõtteid Milrem Roboticsit ja Threod Systemsit. Suuresti ka sellepärast, et ettevõtted on tudengivormeli sponsorid ja võtavad tudengite sõnul meeleldi endale vormelitiimist praktikante. Annagi on Milremis juba praktikal käinud.

Kristjan lisab, et igal aastal lähevadki kõige säravamad tähed Milremisse tööle.

Kaitsetööstus on atraktiivne valdkond ka Estonian Business Schooli ettevõtluse ja ärijuhtimise tudengi Ragnar Tali meelest. Ta on 20aastane ja tegelikult juba töötab tootmisjuhina. Kus ja millise palga eest, ta täpsustada ei soovi.

Küll aga ütleb Ragnar, et lisaks Milremile ja Threodile on paeluvad tööandjad ka droonitootja KrattWorks ja investeerimisfirma Lightyear. Kaitsetööstus tundub atraktiivne, sest tudengitele meeldivad uuenduslikud lahendused, selgitab ta.

Kui kaitsetööstus kõrvale jätta, on tööstusvaldkond jätnud tudengitele pigem kehva mulje.

Ragnari kursakaaslane Martin Višnevski ütleb, et halb maine pole tööstusettevõtete süü. Ta selgitab, et noortele on terve elu räägitud, et tööstusrevolutsioon oli halb, sest see tekitas palju heitgaase, jääke ja turgutas ületarbimist, mis on endiselt suured probleemid. „Puude lõhkumine on ka paha,“ lisab ta nimekirjale.

Tulevane insener Kristjan täiendab veel, et klassikalises tööstuses läheb otsuste vastu võtmiseks ja tegutsemisele kaua aega ning see tõukab eemale. Anna tõdeb, et tööstuses käib iga liigutus paberite järgi ja spontaansust on vähe – see hirmutab.