Äripäeva aasta ettevõtja konkursil on viimasesse ringi pääsemiseks tugevad kriteeriumid.
Nominent peab olema ettevõtte varasem või praegune suuromanik. Ta peab ajama mahukat äri, mis on just lõppeval aastal liikunud suure hooga, näiteks osalenud silmapaistvates tehingutes või asunud ellu viima kaalukaid äriplaane. Lisaks hindab žürii aasta ettevõtja juures kõrgelt tema panust Eesti tervesse ettevõtluskultuuri ning soovi panustada avalikku debatti, mille abil elu Eestis paremaks muuta.
Tunnustust on Äripäev jaganud alates 1993. aastast, et tõsta esile siinse majanduse suurtegijaid. Nominendid ja võitja valivad toimetuse ajakirjanikud ja toimetajad, kuid viimastel aastatel on ka lugejad saanud sõna sekka öelda veebiküsitluses. Nii ka tänavu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe altpoolt pikemalt ettevõtjate kirjeldusi, anna oma hääl ja vaata, kelle poolt teised lugejad on hääletanud!
Aigar Urva. Hansabi endine suuromanik, kes müüs tänavu suure osa elutööst. Balti erakapitalifond BaltCap omandas Balti riikides turva-, makse- ja automaatseid süsteeme pakkuvast Hansab Groupist 70 protsenti. Aigar Urva lootis, et uus omanik paneb ettevõtte veel kiiremini kasvama, näiteks ülevõtmiste kaudu.
Ain Hanschmidt. Investeerimisettevõtte Infortari üks asutajatest ja suuromanikest. Investeerimisettevõttele Infortar kuuluv Eesti Gaas ostis 120 miljoni euro eest Läti maagaasi jaotusvõrgu omaniku Gaso. Läti gaasivõrk on Eesti omast ligi neli korda suurem, kokku ligi 400 000 tarbijaga. See oli Eesti ettevõtete viimaste aastate suurim investeering piiride taha. Tasub tähele panna, et iga kolmanda gaasimolekuli, mis müüakse Soome-Balti turul, toob siia piirkonda Eesti Gaas. Lisaks võttis Infortar keerulisel ajal riski ning tuli detsembris edukalt börsile. Aktsiate esmaemissioon märgiti investorite poolt 1,3kordselt täis, kokku õnnestus ettevõttel kaasata 41,4 miljonit eurot. Infortari aktsiate esmasel avalikul pakkumisel osales kokku 5517 jaeinvestorit Eestist ja kutselist investorit Euroopast.
Aivo Rosenberg ja Mati Kitt. Kunagised klassivennad asutasid oma katusetootmisettevõtte AS Toode 1991. aastal ning müüsid selle tänavu. Ettevõtte ainuomanikuks sai Iirimaa börsifirma Kingspan, mille kaudu Eesti ettevõtte toodang jõuab maailmakaardile.
Enn Õunpuu. Tema asutatud vesinikutehnoloogiaettevõttesse Elcogen investeeris HD Hyundai kontserni kuuluv Lõuna-Korea laevaehitusgigant 45 miljonit eurot, mis võimaldab Eesti ettevõttel muu hulgas ehitada uue 360megavatise tootmisvõimsusega kütuseelementide tehase. Elcogen arendab ja toodab maailma tõhusaimat kütuseelemendi- ja elektrolüüsi tehnoloogiat, mida kasutatakse olme-, äri- ja tööstusrakendustes.
Kaidi Ruusalepp. Kaidi Ruusalepa eest veetud idude investeerimisplatvorm Funderbeam tegi keerulisel investeerimisaastal 36,2 miljoni eurose diili ning ühines investeerimisringi juhtinud Iiri fondi VentureWave’i tütarettevõttega. Üheskoos on kavas luua ülemailmne start-up-investeeringute haldamise ja järelturu platvorm ning teenindada üle kogu maailma nii institutsionaalseid investoreid kui ka ingelinvestorite võrgustikke. See tähendas kannapööret Funderbeamile, mille platvormil seni tegutsenud jaeinvestorid võtsid vastu valuliselt.
Kristjan Rahu. Muu hulgas temale kuuluv Utilitas napsas endale Tallinna Soojuse, lisaks ostis Utilitas Enefit Greenilt kaks kaugkütteäri Paides ja Valgas. Utilitas avas tänavu tuulepargi Pärnumaal Saarde vallas, kuhu investeeriti üle 60 miljoni euro. Ettevõttel on suured plaanid taastuvenergias – nii tuule, päikese kui ka vesinikuga. Kuigi Kristjan Rahu müüs mõni aasta tagasi Utilitase suurosaluse, on ta endiselt ettevõtte suurim eraisikust omanik, töötab nõukogus ja käib enda sõnul iga päev kontoris. Lisaks on Kristjan Rahu aktiivne ingelinvestor oma ettevõttega Lemonade Stand.
Oleg Gross.OG Elektra suuromanik ujub vastuvoolu võrreldes tuntud suurte (välis)poekettidega, suutes samal ajal kenasti kasumit teenida. Tal õnnestus oma ettevõttega mullu turuosa kasvatada ning ka Prismast mööduda. Hoiab suuremat ringi jaeketi töös hoidmiseks vajalikke töid ja teenuseid enda käes, mis aitab targalt majandada – näiteks 75 Grossi poest ainult 10 tegutseb rendipinnal, teiste poodide kinnistud kuuluvad ettevõttele endale. Oleg Gross on olnud palju abiks Eestisse põgenenud ukrainlastele.
Roland Lepp, Aivar Saarma ja Toomas Juhani. Lihatööstuse Maag Grupi suuromanikud. Maag ostis HKScani Baltikumi ärid, tehingu väärtus ulatub kuni 90 miljoni euroni. Tegemist on märkimisväärse ja suure tehinguga, mis toob Eesti lipu alla tagasi kaubamärgid Tallegg ja Rakvere.
Taavi Madiberk. Skeleton Technologiesi kaasasutaja ja juht. Aasta töösturi tiitli pälvinud ettevõtja, kes kaasas suurtelt nimedelt 108 miljonit eurot (tehnoloogiafirma Siemens, Jaapani konglomeraat Marubeni, suurärimehe Margus Linnamäe firma MM Grupp ja Brasiilia kaevandushiid CBMM). Lisaks laiendab ettevõte Saksamaa tehast 200 miljoni euroga, et suurendada tootmisvõimekust 40 korda. 200 miljoni euroseid tehaseid ei raja meie firmad just iga päev. Ka Madiberki valdkond on ülioluline: energiasalvestus on üks tähtsamatest rohetehnoloogiatest.
Toomas Annus ja Mati Polli. Ettevõtjad, kes toovad maamärgi tagasi koju. Toomas Annuse suurosalusega kinnisvaraarendusfirma Kapitel ja metsaärimehe Mati Polli ettevõte Tristafan ostavad vähemalt 100 miljoni euro eest soomlaste Pontos Groupilt Viru keskuse hoone välja.
Aasta ettevõtja tiitlile sai kandidaate esitada terve Äripäeva toimetus. Nominendid valis välja žürii, kuhu kuulusid Meelis Mandel, Igor Rõtov, Toomas Truuverk, Neeme Korv, Viivika Rõuk, Juhan Lang, Aivar Hundimägi, Ken Rohelaan, Pille Ivask, Janno Riispapp, Tarmo Virki.
Aasta ettevõtja kuulutab Äripäev välja selle aasta viimastel päevadel.
Iduinvesteeringuid ühendav platvorm Funderbeam kaasas 36 miljonit eurot ja ühineb investeerimisringi juhtinud Iiri fondi VentureWave’i tütarettevõttega, et luua globaalne startup-investeeringute haldamise ning järelturu platvorm.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.