Segadusse aetud valitsus ei tea, mis saab meie unistatud odavast elektrist
Eesti kliimapoliitikas köeb korralikult, poolenisti Kristjan Rahule kuuluva meretuulepargiarendaja Utilitas Windi jõuline lobi oma projektile riigi toetus taha saada on närvi ajanud nii konkurendid kui ka ministeeriumi kõrged ametnikud.
Utilitase tellitud uuringu järgi tooks mereparkide arendamine 2030. aastal elektri hinna 20 euro võrra allapoole, samal ajal näitavad ministeeriumi arvutused teistsugust pilti. Fotol Utilitasest Priit Koit (vasakul), Kristjan Rahu ja Rene Tammist.
Foto: Andras Kralla
Praeguse plaani järgi on kliimaminister Kristen Michalil kavas kuulutada välja vähempakkumine, mille abil püstitataks Eestisse 2030. aastaks juurde nii palju tuuleparke, et nende toodang kataks enam kui poole Eesti elektritarbimisest. 6 teravatt-tundi, see on enam kui kaks korda rohkem, kui oli eelmisel aastal taastuvenergiat kokku.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.