Edukas arst kaotas hoiu-laenuühistuga 200 000 eurot. Ja oma elu

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankrotiasja vedavat haldurit Martin Kruppi häirib, kui hoiustajatesse suhtutakse naeruvääristavalt. Lihtsate inimeste raha meelitatakse ühistutesse, mille üle ei ole hoiustajatel ega ka riigil kontrolli.

Poliitiliste ja ärihuvide risttulle sattunud hoiu-laenuühistute (HLÜ) täiendav reguleerimine on nüüdseks vältimatu, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.

Katastroofiga lõpetanud ehk 18 miljonit hoiustajatele võlgu jäänud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu esimesel võlausaldajate koosolekul kõlas palju küsimusi – rahalisa vajanud hoiustajad seisavad ootamatult silmitsi võõra juuramaailmaga.

Riik on sisuliselt maha matnud plaani viia viimasel ajal skandaalidesse sattunud hoiu-laenuühistud järelevalve alla.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.