Paberi peal Eesti üks suurimaid firmasid osutus õhulossiks
Eestis tegutses ettevõte, millel oli paberi peal varasid sama palju kui Eesti Energial – uhked kaks miljardit eurot. Kui see kõik oleks vaid tõele vastanud.
Enne Luksemburgi kolimist asus Ixellioni viimane aadress selle ärihoone samades ruumides, kus ka ettevõtte audiitor.
Foto: Liis Treimann
“Kui mõned riigid lükkavad inimesi eemale, siis Eesti tõmbab neid ligi,” teatab siinne e-residentsuse programm end tutvustavas videos. Seekord meelitas programm enda külge – justkui kärbsepaberile – kurjade kavatsustega itaallased, kelle firmade võrgustiku südames asub Eestisse asutatud Ixellion.
Ixellion ei jäänud siin tähelepanuta – kuidas saakski, juba esimese tegevusaastaga pool miljardit eurot kasumit teeniv ettevõte on Eestis harv nähtus. Ettevõtte asutaja Antonio Sedino rääkis 2017. aastal rahvusringhäälingule, et kavatseb hakata Eestis kaevandama krüptoraha, tegelema mullavaba põllumajandusega ning tootma õppelennukeid.
Ixellioni meeskonnale on kogu aeg meeldinud rääkida suuri sõnu, nii ei ole kunagi olnud lihtne vastata küsimusele, millega Ixellion üldse tegeleb. Tegevusvaldkondadena leiab nende koduleheküljelt kõrgefektiivseid mootorid ja generaatorid, nanostruktuursed komposiitmaterjalid ning keskkonnamõjude uurimise ja arendamise. Kõik see kasvatas salapära ettevõtte ümber veelgi.
Praeguseks süüdistab Como prokuratuur Ixellioni omanikke rohkem kui 160 Itaalia investori käest umbes 4 miljoni euro väljapetmises. Firma asutajad Antonio Sedino ja tema abikaasa, ettevõtte tegelikuks kasusaajaks märgitud Elisa Cristhal Zanarotto müüsid investoritele Ixellioni aktsiaid, mille väärtus oli umbes-täpselt null. Käerauad e-residentide randmete ümber klõpsatasid kinni tänavu jaanuaris.
Rahapesu Andmebüroole jäi Ixellion silma kohe, kui ettevõte oma esimese majandusaasta tulemused teatas. Küsimusi esitas ka maksuamet ning politsei uuris, kas on põhjust Sedinolt ja Zanarottolt võtta ära e-residentsuse staatus. Aga ikkagi läks aastaid ja investorid kaotasid miljoneid, enne kui Ixellioni võimalikud pettused päevavalgele jõudsid. Sealjuures oli Eestis palju inimesi, kes võimaldasid Itaalia skeemimeistritel siin tegutseda.
Ixellioni juhatuse liige ja tegelikuks kasusaajaks märgitud Elisa Cristhal Zanarotto ning firma asutaja Antonio Sedino. Esimene veedab praegu aega Itaalias koduarestis ning viimane on trellide taga kohut oodates.
Foto: Antonio Sedino Facebooki konto
2 miljardi jagu nikkeltraati
Antonio Sedino lõi Ixellioni Eesti ettevõtte aastal 2016. Juba esimese aastaga teenis firma 500 miljonit eurot kasumit. Mõne aastaga loodi Ixellionist paberil hiiglaslike varadega firma, mille kasum oli väidetavalt 2020. aastal üle 800 miljoni euro ning käive üle 120 miljoni euro, varasid aga üle 2 miljardi euro. Ettevõte väitis, et nende varadeks on üle 2 miljardi euro väärtuses nikkeltraati puhtusega 99,82 protsenti. Väidetav nikkeltraat ilmus firmasse algselt Suurbritannia ettevõttest. Kingitud nikli kogused kasvasid kiiresti.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.