"Kui ma seda loen, siis mu süda tõmbub valust kokku"
Jüri Raidla ja Janar Holmi suur intervjuu
"Ma pean tunnistama, et kui ma selliseid andmeid loen, siis mu süda tõmbub valust kokku," ütleb riigimees Jüri Raidla, rääkides laste elamisest Eestis allpool vaesuspiiri.
Kriis on riigi suure narratiiviga tegelemiseks kõige viljakam aeg, leiab Jüri Raidla ja toob võrdluseks, et ka 1990. aastate alguses oleks olnud ju vaja praktiliselt iga päev tulekahjusid kustutada, aga ikkagi suudeti selle kõrvalt üks väga hea põhiseadus valmis teha.
Foto: Tairo Lutter / Eesti Meedia / Scanpix
Inimeste frustratsioon ja pettumus, tulenegu see koroonapiirangutest või erinevustest elatustasemes, on ühiskonna arengule ohtlik, tõdeb Jüri Raidla. Ta leiab, et lõhed ja praod Eesti ühiskonnas olid olemas ka enne pandeemiat, kuid nagu ikka kriisi ajal, hakkavad lõhed palju rohkem silma paistma ja ilmselt neid ka võimendatakse.
Olukorra teeb tema ja ka riigikontrolör Janar Holmi silmis veel keerulisemaks see, et riik saadab kriisi ajal elanikele segadust külvavaid sõnumeid.
Jüri Raidla on vandeadvokaat, paar aastat tagasi usinalt tegutsenud Riigireformi Sihtasutuse üks eestvedajaid ning Eesti esimene justiitsminister. Janar Holm on Eesti riigikontrolör, kes on varem töötanud asekantsleri ja kantslerina haridus- ja teadusministeeriumis ning sotsiaalministeeriumis.
Advokaadibüroo Ellex Raidla teatas hiljuti, et 1. jaanuarist tõstetakse advokaatide palka 20 protsenti. Samalaadseid palgatõuse tehakse väga paljudes teisteski valdkondades. Samas kasvab Eesti inimeste elujärg erinevates valdkondades väga erineva tempoga. Hakkas silma näiteks niisugune võrdlus, et Tartu linnapea palk kasvas nelja aasta kohta rohkem, kui on päästja kuupalk. Ja päästjate palgatõs, nii nagu paljude teiste avaliku sektori teenistujate palgatõus, on kuskil 3-5 protsenti, kui sedagi. Kas teie hinnangul on see mingisugune ohumärk? Kas riigis on asjad kuidagi rebenemas või nihu minemas, kui ongi näiteks nõnda, et linnapea palk tõuseb nelja aasta kohta rohkem, kui päästja üleüldse kuus raha saab?
Leedu hoonete hoolduse, inseneri- ja tehnoloogialahenduste kontsern Civinity alustas uue võlakirjaemissiooni avalikku pakkumist, millega soovib kaasata kuni 8 miljonit eurot, eesmärgiga laiendada äritegevust Eestis ja rahastada kokku kolme ettevõtte omandamist.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.