Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sõõrumaa: muudkui jagasin raha ja kui laksud kätte sain, oli kukkumine valus
Viimasel ajal oma ettevõtteid julgelt laiendanud suurettevõtja Urmas Sõõrumaa uskus aastaid tagasi, et suured rahahunnikud ainult kasvavad, kuni põrus nii Eesti väikesel turul kui ka Venemaa avarustes. Praeguseks on ta oma suhtumist ärisse muutnud.
„Aastatel 2005 kuni 2007, kui majanduses läks kõik ülihästi, hakkasin uskuma, et kui 20-30 protsenti aastas kõik kasvab, siis miljard juba paistab,“ meenutas Sõõrumaa intervjuus Gentlemanile enda kuldseid aegu. Läks aga teisiti. „Viis-kuus-seitse aastat ponnistusi lõppes nulliga.“
Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.