Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arendajaid ahistav parkimiskohtade nõue muutub ootamatus suunas
Kinnisvaraarendajaid ahistavad nõuded, mis panevad Tallinna linnas paika, kui palju tuleb uue kortermaja juurde parkimiskohti rajada, saavad kauaoodatud muudatuse. Leevenemise asemel terendab aga rohkemgi ettekirjutisi ning üks oluline muudatus kergitab korterite hinda.
Tallinnas tuleb eelnõu kinnitamisel viia parkimine rohkem maa alla.
Foto: Andras Kralla
Kui Tallinna parkimiskohtade arvu eelnõu kinnitatakse, seatakse sellega ette normid, mille järgi tuleks südalinna ja miljööalale korterelamut ehitades rajada iga korteri peale üks parkimiskoht ning mitte rohkem, kuna autod tuleb viia linnasüdamest rohkem välja. Kesklinnas võib olla parkimiskohti iga korteri kohta 1,1, sealt kaugemale jäävates korterelamute piirkondades tuleb luua minimaalselt 1,3 ning äärelinnas iga korteri kohta minimaalselt 1,5 parkimiskohta.
Tallinna linnas on jäänud pikalt muutmata nõue, mis käsib kesklinna kortermaja ehitades ehitada iga korteri kohta vähemalt 1 parkimiskoht. Nüüd on aga hakatud arutama selle muutmist.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.