BIM-ist väärtuseni: digitaliseerimise tegelik jõud sünnib koostööst

Äripäeva raadio saates „Targem taristu“ arutlevad Verston Eesti digitaliseerimise ja BIM-i juht Miina Karafin, Transpordiameti BIM-i ekspert Hans Keskrand ning Skepast & Puhkimi BIM-i innovatsioonijuht Eno Lints, kuidas digitaliseerimine ja ehitusinfo modelleerimine ehk BIM Eesti taristuehitust muudavad.

BIM ei tähenda üksnes kolmemõõtmelist mudelit, vaid andmetega rikastatud ühist infokeskkonda tellijale, projekteerijale ja ehitajale. Hästi toimiva protsessi korral aitab see avastada vigu enne ehitusplatsile jõudmist, parandada projektdokumentatsiooni kvaliteeti ning säästa aega ja raha.

Samas rakendatakse digitaalseid lahendusi sageli vanade dokumentide ja töövõtete kõrval. Nii tajutakse BIM-i lisatööna, kuigi selle eesmärk peaks olema ebavajalike tegevuste vähendamine. Arengut pidurdavad ka ebaselged nõuded, vähene usaldus automaatselt kogutud andmete vastu ning osapoolte erinev arusaam mudeli eesmärgist.

Saates käsitletakse olulise õppeprojektina Rail Balticat, mis on tõstnud kogu sektori BIM-i pädevust, kuid näidanud ka varakult kokku lepitud protsesside tähtsust. Kui pole selge, milliseid andmeid vajatakse, kes neid kasutab ja kuidas info osapoolte vahel liigub, võib ka hea tehnoloogiline lahendus muutuda keeruliseks ja töömahukaks.

Saatekülaliste hinnangul peab sektor liikuma nõuetepõhiselt BIM-ilt väärtuspõhise kasutuse suunas. Tehnoloogia ja vajalikud oskused on olemas, kuid järgmine arenguhüpe sõltub eelkõige juhtimisest, koostööst ja valmisolekust tööprotsesse muuta. Juttu tuleb ka tehisintellektist, mis saab aidata inseneridel rutiinseid tegevusi automatiseerida, kuid ei asenda erialast mõtlemist ega vastutust.

Saadet juhib Rasmus Kagge.