Tehisaru, andmeanalüütika ja automatiseerimine muudavad ettevõtete tööd varasemast palju kiiremini. Kuid kui palju muudab tehnoloogia juhtimist ennast? Kas tuleviku juht teeb otsuseid andmete, kõhutunde või tehisaru soovituste põhjal? Millised on need ülesanded, mida ei tasuks automatiseerida isegi siis, kui tehnoloogia seda võimaldaks?

- Meliva tegevjuht Marja-Liisa Alop.
- Foto: Raul Mee
Pärnu Juhtimiskonverentsil kõlanud aruteluringis räägivad Eesti suurima eratervishoiuettevõtte Meliva tegevjuht Marja-Liisa Alop ja Telia võrgujuht Mihkel Kõiv, kuidas tehnoloogiline areng on muutnud juhtide igapäevatööd, millist rolli mängivad andmed otsuste tegemisel ja miks muutub järjest olulisemaks juhtide tehnoloogiline kirjaoskus.
Saates arutatakse, kuidas andmepõhine juhtimine aitab teha kiiremaid ja paremaid otsuseid, millistes olukordades jääb määravaks inimese enda kogemus ja intuitsioon ning kuidas tehisaru kasutatakse juba täna nii tervishoius kui ka telekommunikatsioonis. Vesteldakse ka teemal, miks ei tohiks ettevõtted automatiseerida kiiruga ja pinnapealselt läbi mõeldud protsesse ning kuidas leida tasakaal tehnoloogia, turvalisuse ja inimliku kontakti vahel.
Koos saatekülalistega vaadatakse tulevikku ning arutletakse, milliseid oskusi vajavad juhid maailmas, kus tehnoloogia muutub järjest loomulikumaks osaks igapäevasest tööst.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vestlust juhib Olari Miiter.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.