Eesti kaotab elektrikaubanduses 200 miljonit eurot aastas
„Eelmisel aastal importis Eesti vajamineva elektri keskmiselt 92 euroga/MWh, samas oma ülejäägi müüsime maha 22 euroga/MWh. Vahe ehk umbes 200 miljonit eurot aastas voolab Eesti majandusest välja. See võiks siia jääda,“ selgitab saates „Eestist ja eurodest“ Energiasalv Pakri juht Andres Veske.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ja Energiasalv Pakri juht Andres Veske.
Foto: Rivo Sarapik
Probleem pole tema sõnul tootmise puuduses, vaid selle ajastuses - Eesti toodab elektrit neil tundidel, mil tuul puhub ja päike paistab kõikjal regioonis korraga ning suure pakkumise tõttu on hind nulli lähedal. Samas tarbime siis, kui taastuvenergiat ei toodeta ehk kõige kallimal hetkel.
Saates arutavad Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ja Energiasalv Pakri juht Andres Veske, kuidas seda olukorda lahendada, millist kindlust ja plaani ootavad Eestilt siia uusi tootmisvõimalusi plaanivad investorid, kuidas erinevate tootmisvõimsuste ja salvestuse kombinatsioon hindu alla aitaks tuua ning mida järgmise aasta jooksul ära saaks teha, et elektriarve püsivalt madalamaks muutuks.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna esinduse 35. aastapäevale pühendatud saatesarja värskes osas selgitab projektijuht Piret Jeedas, miks on avatud dialoog ja struktureeritud arutelu tänapäeva ühiskonnas üha kriitilisema tähtsusega. Eesti Koostöö Kogu hiljutise üle-eestilise algatuse raames tulid inimesed kokku turvalises keskkonnas, et arutleda lihtsalt, kuid sügavalt olulise küsimuse üle: „Kuidas ma hakkama saan?“.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.