Äripäeva raadio saates „Ettevõtlik Tallinn“ võetakse seekord luubi alla, kas Linnahallist saab kulukas mälestis, kasutamata majandusmootor või hoopis järgmine suur linnaruumi edulugu.
Saates kõlab hinnang, et pealinn jätab täna sobiva suurürituste taristu puudumise tõttu kasutamata kümnete miljonite eurode väärtuses konverentsi- ja kultuuriäri.
Tulevikuvisioon Tallinna Linnahallist
Foto: Tallinna Strateegiakeskus
Foto: Tallinna Strateegiakeskus
Saatekülalised rõhutavad, et Linnahalli edu ei sõltu üksnes renoveerimisest, vaid sellest, kas Tallinn suudab luua toimiva ärilise sisu, tugeva operaatori ja pikaajalise visiooni. Arutletakse, miks Tallinn jääb täna ilma suurtest rahvusvahelistest konverentsidest, kas Linnahall võiks kujuneda Baltikumi oluliseks kultuuri- ja ärisündmuste keskuseks ning kui realistlik on sellise projekti majanduslik tasuvus.
Saates osalevad Tallinna linna peaarhitekt Andro Mänd, Tallinna linna majanduspartnerluse ja välisinvesteeringute juht Jaan Heinsoo, Eesti Konverentsibüroo tegevjuht Kadri Karu ning Telliskivi Loomelinnaku asutaja Jaanus Juss.
Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.