Eveconis otsustatakse kiirelt ja võetakse riske. "See on olnud hüpe teadmatusse."

Kvell seob Eveconi praeguse positsiooni otsustega, mis tehti mitu aastat tagasi. Ta ütleb, et tänane tulemus on “võib-olla kolme-nelja aasta taguste suurte riskide võtmise järeltulem” ning kirjeldab, et arendusportfelli hakati teadlikult üles ehitama Eestis, Lätis ja Leedus.

Riskide kohta ütleb Kvell otse, et põhjalikku lõputut kaalutlemist oli pigem vähem, sest muidu oleks otsuseid edasi lükatud. Ta rõhutab, et riski võtmine on paratamatult hüpe teadmatusse ning muutujaid on energeetikas palju: poliitika, regulatsioonid, kohalikud omavalitsused, tehnoloogilised valikud ja turuolukord. Tema hinnangul aitas riskide võtmist õigustada tugev turutunnetus ja kompetentne meeskond, mis tekitas omanikes kindlustunde investeeringuid teha.

Eveconi konkurentsieeliseks peab Kvell otsustamise kiirust ja struktuuri lihtsust. Ta ütleb, et olulisi otsuseid suudetakse teha päeva, kahega, sest puudub suurkorporatsioonidele omane mitmekihiline kooskõlastusrada. Ta lisab, et omanike tasandil on dünaamika, kus üks pool on konservatiivsem ja teine optimistlikum, kuid üldiselt on ettevõtte kultuuris olnud rohkem tegutsemise tahet kui pidurdavat skeptitsismi.

Töötempo ja meeskonna toimimise kohta kirjeldab Kvell, et viimased aastad on olnud väga intensiivsed ning kiirust on hoitud üleval suurte projektide järjestikuste eduelamuste kaudu. Ta ütleb, et osa inimesi on öelnud otse, et väiksem ambitsioon vähendaks nende motivatsiooni. Samas räägib ta ka koormuse juhtimisest: tiimi on kasvatatud, puhkust planeeritakse, kuid arendusettevõtte töömaht on tsükliline ja planeeringute ning lubade protsessid võivad tekitada perioode, kus koormus hüppab kiiresti üles või alla.

Üheks keskseks väljakutseks toob Kvell määramatuse arenduses: isegi kui projektiga on aastaid tööd tehtud ja kompromissid saavutatud, võivad looduskaitselised või regulatiivsed tegurid selle peatada. Ta toob konkreetse näite, kus “esimese kategooria kotkas” võib muuta projekti realiseerimise võimatuks, ning kirjeldab, et sellistes olukordades käib arutelu tasakaalu üle taastuvenergia eesmärkide ja looduskaitse vahel.

Saate lõpuosas toob Kvell välja ka mahunumbri: tema sõnul on Baltikumis kaasatud kapitali ja laenukapitali ligikaudu 670 miljonit eurot ning koos müüdud projektidega läheneb kogumaht 900+ miljonile eurole, mis on suunatud tootmisvõimsustesse.

Saadet juhib Hando Sinisalu.