Krüptokasiinod ja hall turg: kas Eesti kaotab maksutulu välismaistele platvormidele?

Probleem tekib aga siis, kui mängijad liiguvad välismaa platvormidele, mis tegutsevad välisriigi seaduste alusel ja võtavad makseid vastu krüptorahas - sedasi hägustuvad piirid ning Eesti valitsusel puudub reaalne kontroll olukorra üle.

Hasartmänguteemaline infoportaal tasutakasiinod.ee selgitab allpool lähemalt, miks krüptokasiinod kasvavad, kuidas hall turg võib mõjutada maksulaekumist, miks mängijad sinna liiguvad ning mida üldse saaks poliitiliselt ette võtta.

Krüptokasiinod pole enam kaugeltki väike nišš. Globaalne statistika on kainestav: ühe turuülevaate järgi ulatus krüptokasiinode brutomängutulu 2024. aastal umbes 81,4 miljardi dollarini ning kasv oli mitme aastaga mitmekordne.

Hallil turul on ka turundus üleüldiselt agressiivsem ja võimukamate loosungitega. Kohalik tegevusluba seab reklaamimisele ja vastutustundliku mängimise meetmetele karmimad raamid, kuid sama ei kehti paljude välismaa krüptokasiinode korral. Mitmed neist võivad inimesi peibutada liialt suurustlevate loosungite ja lubadustega, mis heauskliku mängija võivadki enda juurde meelitada.

Üks teine veidi üllatuslik tõukejõud, mis viib inimesed mängima ülepiirilistes mängupaikades, puudutab tegelikult vastutustundliku mängimise reegleid ja isikutuvastust. Eestis ja ka teistes litsentseeritud seadusandlustes (nagu Malta) on kasutusel üsna ranged vastutustundliku mängimise meetmed: erinevad limiidid, enesevälistuse tööriistad ja mõistagi ka põhjalik isikutuvastus. MTA peab Eestis hasartmängupiirangutega isikute nimekirja: inimene, kes on antud nimekirjas, ei saa Eesti tegevusloaga kasiinodes mängida.

Paraku võib see aga tähendada, et inimene, kellele on Eestis määratud hasartmängupiirang, kibeleb mängima välismaa krüptokasiinodes, kus ei pruugi olla sarnast isikutuvastust ja veel vähem on seal korralikke vastutustundliku mängimise tööriistu.

Eestis on üldiselt lihtne ja loogiline hasartmängusüsteem: hasartmängude pakkumiseks on vaja taotleda Maksu- ja Tolliametilt tegevusluba ja korraldusluba. Kahjuks aga töötab see süsteem üksnes seni, kuni teenusepakkuja tahab Eesti turul seaduslikult tegutseda. Tuhanded välismaa krüptokasiinod eeldavad lihtsalt, et mängijad jõuavad nendeni ka ilma tegevusloata. Eesti järelevalve ulatus aga ei laiene automaatselt ettevõttele, kellel pole siin õiguslikku jalajälge.

Kui teenus on veebis, siis ainuüksi domeeni blokeerimine ei pruugi palju tähendada, sest tekivad peegeldomeenid ja alternatiivsed ligipääsud. Kui piiratakse üht kanalit, tekib järgmine. Krüptokasiinode puhul lisandub veel asjaolu, et maksed liiguvad väljaspool traditsioonilist pangandust, mis jällegi tähendab, et riikliku järelevalve käsi jääb väga lühikeseks. Eestil võib olla tugev seadusandlus ning tegevuslubade süsteem, kuid välismaa platvormid ei pruugi seda respekteerida ning kasutavad erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, mistõttu pääsevad mängijad ikkagi nende juurde, piirangutest ja seadusest hoolimata.

Domeenide blokeerimine ja lisapiirangute loomine ei ole paraku osutunud tõhusateks mehhanismideks. Kui Eesti tahab halli turu maksukadu vähendada, siis üks realistlik variant on koostöö maksesüsteemide ja nõuetele vastavuse standardite kaudu. Makseteenuste pakkujad ja vahendusplatvormid on hakkanud rakendama tugevamaid tuvastusmeetmeid ning koostöö selliste teenusepakkujatega võib olla üks viis, kuidas ohjeldada hallil turul toimuvat hasartmängurlust.

Ennetamaks Eesti mängurite liikumist litsentseerimata platvormidele, tuleb välja selgitada, miks inimesed üldse otsustavad välismaa kasiinode kasuks ning leida meetmeid, mis muudaksid kohalikud kasiinod nende jaoks ligitõmbavamaks. Piirangud üksi ei aita - aitab see, kui suunata mängijad ümber ning pigem edendada kohalikku turgu.