Rahvusvahelises raamatupidamises ei andesta eksimused – väikestest möödalaskmistest võivad kasvada suured trahvid, venivad vaidlused ja mainekahju. LL Correctori juht Laura Niit ütleb saates, et kolmandik ettevõtteid jõuab spetsialisti juurde alles siis, kui probleem on juba lumepallina veerema läinud. Eesti ettevõtjad kipuvad Põhjamaades tegutsedes alahindama nii kohalikku ärikultuuri kui maksusüsteemide eripärasid, mille hinnaks võib olla üllatuslikult karm järelevalve.
Niit selgitab, et levinud eksiarvamus „küll programm teeb ise ära“ on rahvusvahelises keskkonnas eriti ohtlik. Riikide vaheline aruandlus eeldab täpseid nüansse, mida standardne tarkvara ei taju, ja valede eeldustega ettevõte jõuab pahatihti punasesse numbrisse. Ka tehisintellekti pealetung ei tee olukorda lihtsamaks – Niidu sõnul võib AI automaatsus viia kiiremini eksimusteni, sest süsteem teeb küll arvutusi, kuid ei mõista regulatiivset konteksti ega vastutust, mis raamatupidamisel on.
Saates räägitakse ka sellest, mis on Eesti ettevõtjate tüüpilised komistuskivid Põhjamaades tegutsedes, miks kohalik kultuur mõjutab rohkem kui esmapilgul tundub ning millised märgid viitavad sellele, et on aeg professionaali poole pöörduda juba enne probleemide teket.
Saatekülaline: Laura Niit, LL Correctori juht
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saatejuht: Lauri Toomsalu
Seotud lood
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.