Kestlike muutuste korral vaata eraisikust edasi: “Jõud on ettevõtetel”
“Kui kellelgi on jõud kestlikke muutusi ellu viia, siis on see ettevõtetel – neil on partnerid, tarneahel ja kliendid, keda nad oma tegevuse kaudu mõjutavad,” rõhutavad SEB jätkusuutlikkuse juht Laura Kostiak ja Rohetiigri kogukonna koordinaator Emily Sepp.
SEB jätkusuutlikkuse juht Laura Kostiak ja Rohetiigri kogukonna koordinaator Emily Sepp räägivad saates kestlike muutuste elluviimisest.
Foto: Juuli Nemvalts
Äripäeva raadio sisuturundussaates arutlevad Laura Kostiak ja Impact Day turundusjuht Emily Sepp, kuidas jaguneb vastutus kestlike muutuste elluviimisel ning miks ei saa seda palli veeretada ainult eraisiku või ainult regulatsioonide suunas.
Juttu tuleb ettevõtete motivatsioonist ja takistustest, sealhulgas CSRD-direktiivi mõjust, aga ka sellest, kas ja kuidas tarbijate valikud turgu kujundavad.
Samuti räägitakse hariduse ja teadlikkuse rollist – kuidas ettevõtted saavad oma tegevuse kaudu inimesi harida ning miks kestlikkus ei ole usu-, vaid teaduspõhine teema.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks vaadatakse ette Impact Day aruteludele, kus kõne all on koostöömudelid, mis ühendaksid eraisikud, ettevõtted ja regulaatorid ühise eesmärgi nimel.
Investeeringud tulevad Eestisse vaid siis, kui roheenergeetika on korras. “Me võistleme 30 sadamaga Läänemerel, innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad eelise,” rääkis Tallinna Sadama juht Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.
“On oluline, et ebavajalik õhk saaks välja lastud.“
Kolm neljast ettevõttest plaanib kestlikkusaruandluse raporteerimist ja tööd vastutustundlikkusega jätkata, enamus neist mitte kohustusest, vaid vabatahtlikult, kirjutab Elisa jätkusuutlikkuse valdkonna juht Aigi Kukk.
Kestlikkusvallas napib pärast koondamislaineid töökohti ja konkurents on tihe, ent külma kätte jäänud spetsialistid pole veel sektorile selga keeranud.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.