Finantskuritegevuse maht kasvab igal aastal 15–20% ja olukorra paranemist ei ole näha, tõdeb SEB pettuste ennetuse osakonna vanemspetsialist Kätlin Kukk.

- SEB pettuste ennetuse osakonna vanemspetsialist Kätlin Kukk.
Sisuturundussaates räägib ta, kuidas ettevõtted saavad end paremini kaitsta, millised on levinumad pettusevormid ja miks just töötajate heausklikkus loob kurjategijatele soodsa pinnase.
Saates tuleb juttu hiljutisest Euroopa finantskuritegude raportist, kus Eesti kuulub „Rest of EU“ gruppi, mille rahapesu osakaal SKP-st on 1,49%. Arutletakse, kas Eesti digitaalsus muudab meid haavatavamaks või hoopis paremini kaitstuks.
Kukk selgitab, kuidas ettevõtted saavad tuvastada kahtlaseid tehinguid ja koostööpartnereid ning millised on kõige olulisemad sammud, et vältida sattumist rahapesu või pettuste ohvriks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Fookuses on ka reaalajas maksete mõju kuritegevuse mustritele ning see, kuidas kiired ülekanded võivad soodustada pettusi. Kukk räägib, kuidas rahamuulad tegutsevad ja mida selline tegevus endaga kaasa toob.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Selleks aastaks prognoositakse kaks korda rohkem petujuhtumeid, kui oli möödunud aastal. SEB turbekeskuse prognoosi kohaselt võib nende juhtumite arv küündida üle tuhande ja nende kahjusumma olla üle poole miljoni euro.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Võlakirju saab märkida 28. augustini