07.05.25, 18:37

Eesti aastal 2050. Ivo Suursoo: peame olema kiired rakendajad

Tehnoloogiad, näiteks suured keelemudelid, võiksid olla võimalus väikeriikidele ennast suuremaks teha. „Me peame olema hästi kiired rakendajad,“ usub Oixio Grupi juht Ivo Suursoo ja viitab sellele, et nelja aasta valimislubadused pikka horisonti ei toeta.

Oixio Grupi juht Ivo Suursoo on üks külalistest saates „Energiakool”, kus tuleb jutuks Eesti riigi pikk vaade.

Oixio Grupi juht Ivo Suursoo on üks külalistest saates „Energiakool”, kus tuleb jutuks Eesti riigi pikk vaade.
Foto: Liis Treimann

Eesti riigi eesmärkide ja pikaajaliste plaanide üle arutlevad sisuturunduslikus saates „Energiakool” Oixio Grupi tegevjuht ja 2024. aasta parimaks juhiks valitud Ivo Suursoo ning Hundipea kliimaneutraalse asumi eestvedaja Markus Hääl.

„Me kõik tahame paremat Eestit: turvaline keskkond, puhas loodus, hea koht pere kasvatamiseks. Seda võimaldavad eesmärgid tuleb paika panna, et saaks teekonna kokku leppida. Ettevõtte juhtimises on suhteliselt sarnane, et kel on reaalne eesmärk, sel on lihtsam selleni jõuda,“ ütles Hääl.

Suursoo tõi esile, et keskkonnas, kus määramatust on palju – olgu see seoses maksude või majandusega –, on tulevikuvisioon kõige parem ja vajalikum asi, mis olla saab, sest see on midagi, millele saab toetuda. „Veel 25 aastat tagasi polnud sotsiaalmeediat, nutitelefoni, tehisaru, aga inimestena olime ikkagi samad. Nüüd on kõik lihtsalt palju efektiivsemaks muutunud. Siinkohal panebki mõtlema: kas järgmise 25 aastaga toimub sama suur hüpe?“

Artikkel jätkub pärast reklaami

Nii Hääl kui ka Suursoo nõustuvad, et energia mängib edasises arengus suurt rolli, eriti tehnoloogiast rääkides. „Suured keelemudelid nõuavad väga suurt arvutusvõimet ja palju energiat ning seda viimast laiemalt ei teadvustada. Praegu me selliseks tarbimiseks valmis ei ole,“ ütles Suursoo. Hääl tõi seejuures esile, kuidas suurte keelemudelite tegijad teevad lepinguid tuumajaamadega, et illustreerida selle tehnoloogia energiamahukust.

„Energiakooli“ saadet juhib Henrik Kalmet.

Energiakool

Eesti aastal 2050. Ivo Suursoo: nelja aasta valimislubadused ei toeta pikka vaadet

00:00

Kuula saadet ka Spotifys või vaata Youtube’is.

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Sisuturundus

16.04.25, 11:11

Rohetiigri eestvedaja: pole mõtet minna üle laipade, et 2030. aasta eesmärke saavutada

„Kui Ukrainas käib sõda ja USA presidendi Donald Trumpi trikid on kõik ebastabiilsemaks muutnud, siis ei juhtu midagi, kui oma taastuvenergia eesmärgid natukene hiljem saavutame,“ ütles Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske.

Sisuturundus

12.02.25, 15:03

Alexela ekspert: „Selline energiapoliitika kujundamine ei tohiks olla kohane demokraatlikule riigile“

Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.

Sisuturundus

22.01.25, 11:02

Koppel: kui meie elektri hind ei odavne, unustage elustandardi paranemine ära

Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.

Sisuturundus

04.12.25, 13:02

KAITA Group käivitab 10,5% tootlusega võlakirjade emissiooni, kutsudes üles investeerima Vilniuses ehitatavatesse uutesse korterelamutesse

Leedu ühe suurima kinnisvaraarenduskontserni KAITA Group koosseisu kuuluv ettevõte KAITA Development käivitab kaheaastase võlakirjaemissiooni, arendades samal ajal elamukinnisvara projekte Vilniuse silmapaistvamates piirkondades. Investoritele pakutakse aastast tootlust 10,5%. Emissioon kestab 3.–19. detsembrini ja võlakirjad noteeritakse NASDAQi alternatiivsel First North turul.