30 aastat jaekaubanduses: kuidas Selver tõusis Eesti tipptegijaks

Selveri esimene suur arhitekt oli Andres Järving, kelle usku ideesse võib tänaseni nimetada selle ettevõtte vundamendiks. “Kui enamik pidas plaani utoopiliseks, siis Järving pani isiklikult selja taha kogu projektile. See visioon ei olnud lihtsalt poe avamine – see oli paradigma muutus,“ ütleb Selveri tegevjuht Kristi Lomp. Toona nappis kaubanduskogemust, puudus konkurents ja tarneahelad tuli nullist üles ehitada. Aga just see oli Selveri võimalus – ehitada midagi uutmoodi ja tulevikukindlat.

Aasta 1998 tõi Kadaka Selveri – esimese kaupluse, mis pakkus valmistoitu, kasutas Skandinaaviast laenatud tehnoloogiaid ja nägi välja hoopis teisiti kui toonased harjumuspärased poed. Sellest hetkest alates muutus Selveri tee ühe poe pidamisest jaeketiks, millel on igas maakonnas kindel jalajälg.

Üks Selveri suurimaid tugevusi peitub asjaolus, et ettevõtet juhitakse täielikult Eestis. See tähendab kiiret otsustamist, katsetusvabadust ja võimalust arendada just neid lahendusi, mis sobivad Eesti turule. “Meil ei ole peakontorit Poolas ega Saksamaal. Meil tekib idee hommikul ja õhtuks on see piloteerimisel mõnes kaupluses,” sõnab Lomp. See autonoomia on võimaldanud Selveril olla esimene paljudes uuendustes.

E-kaubandusega alustati juba 2000ndate alguses – ammu enne seda, kui tarbijakäitumine oli digitaliseerimiseks valmis. Tänaseks on e-Selverist saanud arvestatav osa müügist, mille klientuur ei piirdu ainult eraisikutega – tellimusi teeb järjest rohkem ettevõtteid ja sotsiaalvaldkonna organisatsioone. “E-kaubandus ei ole enam ainult mugavus, vaid ka eluline vajadus,” märgib arendusdirektor Agi Metsandi.

Ka iseteeninduse kasutuselevõtt 2011. aastal sai alguse julgest sammust – esialgset ebakindlust tasakaalustas arusaam, et just nii liigub Euroopa. Tänaseks on iseteeninduskassad saanud tavapäraseks osaks kliendikogemusest. “Me ei karda eksida. See on Selveri arengumootor – kui ei katseta, siis ei saa ka kasvada,” ütleb Lomp.

Kuigi Selver on üle-eestiline kett, ei tähenda see standardiseeritud kaubandusmudelit. Iga kauplus kohandatakse vastavalt asukoha vajadustele. “Näiteks mõnes piirkonnas, kus pole elektroonikapoodi, peab see osa olema ka meie sortimendis. Aga kui naabruses on Euronics, siis keskendume millelegi muule – näiteks suurematele loomatoidupakkidele,” selgitab Lomp.

Sama isikupärasus kehtib ka tootevaliku puhul. Selver on alati panustanud Eesti tootjatesse – nii suurtootjatesse kui väiketegijatesse. Üle 60% kogu müügist on kodumaine, ja see osakaal on teatud kategooriates (nt liha- ja piimatooted) veelgi kõrgem. “Me ei vaata ainult kasumlikkust, vaid rolli Eesti toidutööstuse kasvus,” ütleb Metsandi. Mitmed väikeettevõtted ongi Selveri toel turule jõudnud ja seal püsima jäänud.

Samuti tehakse suur osa toodetest kohapeal: pagaritooted, kala- ja lihakaubad valmivad kauplustes, mitte keskses tehases. “See pole odav lahendus, aga see on kvaliteetne ja kliendi jaoks oluline. Meie klient tunneb selle väärtust,” kinnitab Lomp.

Selveri edu ei seisne ainult tootevalikus ega tehnoloogias. Vähem tähtis pole ka see, kuidas juhitakse inimesi. Töötajates nähakse partnereid, mitte alluvaid. “See ei ole hierarhiline suhe, vaid vastastikune austus. Kui inimene tunneb, et teda väärtustatakse, on ta motiveeritud ja lojaalne,” ütleb Lomp.

Ettevõttes viiakse igal aastal läbi põhjalik rahuloluuuring, mille tulemused vormitakse konkreetseteks tegevusplaanideks. Tulemustest tõuseb alati esile tugev kliendikesksus, töötajate teadlikkus ja Selveri kui peresõbraliku tööandja kuvand. “Meil on palju töötajaid, kes on tulnud tagasi pärast lahkumist – see ütleb nii mõndagi,” toob näite sisekontrolli juht Katrin Kuusk.

Selver on seadnud jätkusuutlikkuse strateegilise fookusena kõrgele kohale. Vähendatakse energiakulu, toetatakse ringmajandust ja julgustatakse kliente keskkonnasõbralikumatele ostuvalikutele. Samal ajal investeeritakse tehnoloogiasse, mis aitab tõhusamalt juhtida tarneahelaid ja vähendada raiskamist. “Meie roll ei piirdu ainult poe pidamisega. Me peame kujundama ka valdkonna tulevikku,” rõhutab Metsandi.