Kuhjuvad regulatsioonid viivad Eesti ärid pankrotti

„Meie mure on selles, et me üritame säästueelarve ja piiratud tähelepanuvälbaga joosta teiste algatatud regulatsioonidel sabas,“ lisab ta.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa hinnangul kammitseb Euroopa Liidus Eestit esindavaid ametnikke hirm arvata suurriikidest, näiteks Saksamaast, teistmoodi.

“Me ei julge avaldada oma arvamust ja see ei ole aktsepteeritav. Aeg on hakata seisma Eesti ettevõtjate eest. Brüsselisse saadetakse seisukohad, mille tegelikku mõju meie oma ettevõtlusele ei osata hinnata. Ettevõtjate jaoks peavad olema direktiivide kaudu tulevad kohustused ka tegelikkuses realiseeritavad, sest ettevõtete pankrotist pole kasu kellelgi,“ selgitab Potisepp.

Potisepa sõnul on ettevõtjatel iga regulatsiooni puhul ühed ja samad neli küsimust – kui need enne Eesti seisukohtade kujundamist läbi analüüsida ja arvesse võtta, saaksime oma huvide eest Euroopas seista.

Ettevõtja küsib:

Liialt palju võetakse regulatsioone toiduvaldkonnas vastu loosungi all, et seda tehakse „tarbija nimel“. Samas ei anta tarbijale aega ühe või teise uuendusega harjudagi, kui juba kavandatakse uusi muudatusi.

„Koostöö ja kaasamine ametnike ja liitude, ettevõtjate vahel on efektiivse regulatsioonidega töötamise eeldus. Nii saab juba eelnõude tasemel paremaid tulemusi ja sisu, millega on võimalik edasi minna,“ võtab toiduliidu juht oma soovitused kokku.

Märtsikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme halduskoormuse ja -kiusu, bürokraatia, vabaduste ja vastutuse teemadel. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Mario Sõrm ja advokaat Oliver Ämarik. Saatekülalised on Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp ja Soraineni partner ning vaidluste ennetamise ja lahendamise valdkonna juht Carri Ginter. Loe ka Carri Ginteri arvamuslugu vabaduste teemal.