Pangad, regulatsioonid ja rohepööre: kas Eesti ettevõtted on valmis jätkusuutlikkuse väljakutseteks?

Jätkusuutlikkus ei piirdu ainult eetiliste kaalutlustega, vaid on seotud majandusliku kasu ja pikaajalise elujõulisusega. Pangad mõjutavad oma rahastamisotsustega otseselt majandusarengu suunda, kujundades seda, millised sektorid saavad ligipääsu kapitalile ning kasvuvõimalustele. „Pankade mõju on rohepöörde rahastamisele võtmetähtsusega. SEB eesmärk on läbi nõustamise ja rahastamise toetada ettevõtteid üleminekus jätkusuutlikele ärimudelitele, mis tagab ettevõtete edu ka pikaajalises plaanis,” selgitas SEB jätkusuutlikkuse juht.

Vakulenko prognoosib, et jätkusuutlikkuse integreerimine ettevõtte äristrateegiasse loob võimalusi pikaajaliseks konkurentsieeliseks. ESG riskide tuvastamine ja juhtimine ning piisav paindlikkus muutuste tuules uusi ärivõimalusi leida võimaldab ettevõtetel end turul paremini positsioneerida.

Nõuded ja regulatsioonid on vältimatud ning olulised suurte ja keeruliste muutuste elluviimiseks, kuid paratamatult toovad nad ettevõtetele kaasa ka täiendavat bürokraatiat ja koormust.

SEB iga-aastane Baltimaade suurettevõtete uuring näitas, et kestlikkus on ettevõtete jaoks järjest keerulisem valdkond. Uuringus osalenud ligi 300 Baltikumi finantsjuhti tõid kestlikkuse strateegiate arendamisel ja rahastamise tagamisel peamiste väljakutsetena esile regulatsioonide keerukuse (34% vastanutest).

Samuti näitab uuring, et Balti suurettevõtted keskenduvad järgmisel aastal eelkõige süsiniku jalajälje mõõtmisele. 49% Eesti ettevõtetest plaanib luua või täiustada uusi kestlikkusstrateegiaid, samas on kolmandiku ettevõtete fookuses kestliku organisatsioonikultuuri loomine. Viimane toob esile vajaduse kvalifitseeritud spetsialistide järele, kes suudaksid aidata ettevõtetel vastata regulatiivsetele nõuetele ja realiseerida kestlikkuse eesmärke.

Turu arengutega käsikäes kasvab ka nõudlus varem vähetuntud töötajate – jätkusuutlikkuse spetsialistide – järele. Tööturu laiaulatusliku reageerimise tagajärjel suureneb kiiresti nendele töökohtadele kandideerijate arv ja muutub üha konkurentsivõimelisemaks ka tasu.

Maailma Majandusfoorumi (WEF) 2025. aasta tuleviku tööhõive raport toob samuti välja, et roheoskustega spetsialistid on tööturul oluliselt eelistatud ja LinkedIni andmetel on „roheline värbamine” viimastel aastatel järjepidevalt ületanud üldiseid tööturuvärbamise trende.

SEB jätkusuutlikkuse juhi sõnul on kestlikkusega seotud tegevused integreeritud panga äristrateegiasse ja juhtimisse. „SEB Baltikumi jätkusuutlikkuse tiim on kolme aastaga jõuliselt kasvanud. Tuumiktiimi eesmärk on strateegia loomine ja elluviimine. Lisaks on kestlikkuse teemaeksperdid teistes tiimides, alates turundusest ja kliendihaldurite nõustamistegevusest kuni andmeanalüütikute ja riskijuhtideni.“

Tulevane kestlikkuse juht peab endas ühendama väga erinevaid oskusi: sealhulgas erinevates nõuetes ja regulatsioonides orienteerumise võime, andmeanalüüsi, suhtlemis- ja veenmisoskus, sidusrühmade juhtimise oskus, ning valmisolek pidevalt juurde õppida, et mõista jätkusuutlikkusega seotud probleeme ja leida sobivaid lahendusi.

„Jätkusuutlikkuse valdkond vajab pragmaatilisi, muutustele avatud inimesi, kes ei pelga ebamäärasust ja oskavad juhtida suuri muutusi. Kui sulle meeldib väljakutseid lahendada, siis see on tulevikukindel karjäärivalik,“ lisas Vakulenko.