Orienteerumine biokütuste keerukas õiguskeskkonnas

PwC hiljuti korraldatud põhjalik uuring analüüsis Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes hetkepraktikaid ning biomandaadile vastavuse auditeerimise ja aruandluse regulatiivraamistikke, keskendudes põhierinevustele ja neil turgudel tegutsevate ettevõtete võimalikele katsumustele.

Koostööl põhinev ja läbipaistev lähenemisviis pakub võrdseid tingimusi ning võimaldab ettevõtetel ja ühiskondadel keerukas keskkonnas jätkusuutlikult orienteeruda.

Uuringu leiad siit:

ELi taastuvenergia direktiiv kehtestab biokütuste jätkusuutlikkuse üldraamistiku ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid. Liikmesriikidel on kohustus see direktiiv oma kohalikku õigusesse üle võtta, millest tekivad aga mõningased rakenduserinevused.

Kuigi Eesti, Läti, Leedu ja Soome järgivad kõik taastuvenergia direktiivi, on riikide õigusaktides märgatavad erinevused. Kuna iga riik on võtnud ELi 2030. aasta eesmärkideni jõudmiseks oma tee, erinevad näiteks transpordisektori taastuvenergia osakaalu biomandaadi sihid. Nende turgude vahel erinevad ka erinevate biokütuse lähteainete klassifikatsioonid ja kordajad, mõjutades seda, kuidas lähteainete energiasisaldust biomandaadi eesmärkide täitmise vaates arvutatakse.

Lisaks on erinevused biokütusenormide jälgimise ja jõustamise eest vastutavates institutsioonides, kasutatud kontrollmehhanismides ning biokütuste vastavuse aruandluse ja auditeerimise nõuetes. Mõned riigid nõuavad sõltumatuid auditeid, teised aga toetuvad enesearuandlusele või usaldusele. Kõik need tegurid võivad jõustamise rangust potentsiaalselt mõjutada.

Nende riikide biokütusenormide keerukused ja erinevused tekitavad ettevõtetele nii katsumusi kui ka võimalusi. Jätkusuutlikkusele mõtlevatel juhtidel on ülimalt oluline püsida kursis Euroopas areneva biokütuste õiguskeskkonnaga. Tähtis on mõista iga tegevusriigi konkreetseid biokütuse-eesmärke ja vastavusnõudeid ning kehtestada kindlad ja läbipaistvad süsteemid biokütuste kasutuse ja kasvuhoonegaaside heite jälgimiseks ja aruandluseks. Selles on võtmetähtsusega koostöö ja dialoog asjakohaste regulatiiv- ja auditiasutustega ning valdkonna sidusrühmadega. Peamine eesmärk on tagada jätkusuutlikkus ja läbipaistvus meie madala süsinikuheitega tulevikku ülemineku ühistes jõupingutustes.