Kaart: suuremaid tööandjaid Eestis maakondade kaupa

Andmed veebikaardipõhises ülevaates pärinevad maksu- ja tolliametist, statistikaametist, töötukassast. Äripäeva Infopanga abil sai lisatud info keskmise palga kohta 4. kvartalis, kui see info oli kättesaadav või usaldusväärne.

Veebikaardi on ära toodud kõikide Eesti maakondade suuremad tööandjad – mõnes maakonnas on nendeks suuremad erafirmad, aga mõnes maakonnas peamiselt maksumaksja raha peal tegutsevad tervishoiu- või haridusasutused.

Ettevõtted või asutused on edetabelisse reastatud 2023. aasta neljanda kvartali töötajate arvu järgi, samuti on olemas töötajate arvu muutus võrreldes 2022. neljanda kvartaliga. Samuti on iga tööandja kohta ära toodud nende käive (4.kv 2023 vs 4. kv 2022), riiklikud maksud ja tööjõumaksud.

„Hea meel on tõdeda, et viimase paari raske aasta jooksul on maakondades suuremad tööandjad enamasti nö ellu jäänud, siiski on ka mõned eraettevõtted, mis on pildilt kadunud. See on muidugi kurb, sest enamasti on olnud tegemist maakonnas olulise ja tööstusettevõttega,“ kommenteeris Töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool.

Ta lisas, et silma torkab see, et suuremate tööandjate seas on palju tervishoiu-, kohaliku omavalitsuse ja haridusasutusi Eraettevõtluslikku tootmist on üha vähem, mis tegelikkuses kõige enam kohalikku omavalitsusse maksutulu tooks.

„Kindlasti on paljude inimeste jaoks üllatav näha, milliseid eraettevõtteid on nende kodukandis suuremad ja millega nad tegelevad. Kui oma maakonna suuremaid tööpakkujaid ilmselt juba teatakse, siis tasub heita pilk ka naabermaakonda – kindlasti leiab sealt üllatavaid andmeid,“ ütles Kool.

Hea meel on tõdeda, et Eestis on ka sektoreid, kus töökohti juurde luuakse. Igas kuus leiavad tuhanded inimesed Töötukassa abil ka uue töö. Kool täpsustas, et parimal kuul – mais – liikus uuele tööle 7200 registreeritud töötut, kõige kesisem oli tööle liikumine detsembris – 3100 inimest.

Aastaga on enim uusi ametikohti Eestis loodud tervishoius ja sotsiaalhoolekandes. „Töötukassa koostab kaks korda aastas ka tööjõuvajaduse uuringut ja selle tulemused kattuvad reaalsusega – tööd jagub enim tervishoius ning sotsiaalsfääris ja lähiaastatel see ei muutu,“ möönis Kool.

Ka majutuses ja toitlustuses kasvas uute töökohtade arv – see on märk sellest, et sektor taastub tervisekriisist ja sellega seonduvatest piirangutest. „Siin on siis pigem tegemist koroonaeelse olukorra taastamisega, mitte kasvu või turismibuumiga,“ märkis ta.

Kool lisas, et uute töökohtade kasv infopunkti teenindajate osas on märk pigem Eesti väiksusest – rolli mängib mõni suurem värbamine, ettevõtte laienemine, mis koheselt Eesti väiksuse puhul statistikas hüppe sisse toob. Mingit püsivat trendi siit ei ole mõtet otsida.

2023. aastal tuli Töötukassas töötuna arvele kokku 92 860 inimest, neist enim – ligi 40 000 inimest – on erialase hariduseta. Aasta varem olid vastavad näitajad 93 042 inimest ja 38 555.

Kui vaadata 2023. aastal töötuna arvele tulnud inimeste tausta, nende haridust ja õpitud eriala, siis selgub, et registreeritud töötute seas on palju ehitust õppinud inimesi (4321), neile järgnevad toitlustuse ja majutuse eriala õppinud inimesed (3959) ning kolmandad on masinaehituse, mehhaanika või elektroonikaerala omandanud inimesed (3375).

Samas kui analüüsida selle tabeli teist otsa, siis selgub, et eelmisel aastal kaotasid kõige vähem töö inimesed, kelle omandatud eriala on: hambaravi (14); prügi ja heitvete käitlemine (21) ja kalandus (31).