- OMX Baltic−0,29%316,47
- OMX Riga0,29%993,68
- OMX Tallinn−0,64%2 240,51
- OMX Vilnius−0,27%1 490,18
- S&P 500−0,51%7 541,4
- DOW 300,41%51 983,98
- Nasdaq −1,07%25 164,36
- FTSE 1000,29%10 761,33
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%90,85
- OMX Baltic−0,29%316,47
- OMX Riga0,29%993,68
- OMX Tallinn−0,64%2 240,51
- OMX Vilnius−0,27%1 490,18
- S&P 500−0,51%7 541,4
- DOW 300,41%51 983,98
- Nasdaq −1,07%25 164,36
- FTSE 1000,29%10 761,33
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%90,85
Tippjuht ja investor pakkusid idee, mis teeks Eesti riigivalitsemisest kõigile eeskuju. “Meil on ajalooline võimalus”
Selleks, et reformida radikaalselt Eesti riigivalitsemist ja leida avalikus sektoris kriitiliselt vajalik kulusääst, tuleb kaasata erakapital ja tehisarulahendused, rääkisid töötukassa juht Gert Tiivas ja investor Joakim Helenius Äripäeva raadios.
Peatükid
Loe AI kokkuvõtet
Gert Tiivas ja Joakim Helenius ütlesid Äripäeva raadios, et Eesti riigivalitsemise kulude vähendamiseks ja tehisaru kiireks kasutuselevõtuks tuleb kaasata erakapital. Tiivase sõnul annaks riigi administratiivkulude 10–20% kärbe ehk 100–200 miljoni euro sääst olulise signaali. Ta tõi näiteks Töötukassa, kus on aasta jooksul 200 töötajat vähem ja kontorikulud vähenevad 30–40%. Helenius pakkus, et suured AI-investeeringud võiks teha eraraha abil, jagades hilisema kokkuhoiu riigi ja investorite vahel.
Riigi kulud kasvavad majandusest kiiremini, võlakoormus suureneb ja poliitikutel on tihti lihtsam tõsta makse, kui viia läbi suuri riigiaparaadi kärpeid. Üldpilt on kriitiline – intressimäärade kiire tõus ja kulude kasv viivad kogu läänemaailma finantskriisi veerele.
Eestis kulub riigi administratiivse valitsemise peale umbes miljard eurot aastas. Kuigi see moodustab rohkem kui 20 miljardi eurosest riigieelarvest vaid murdosa, rõhutas Gert Tiivas, et valitsemiskulude 10–20% kärpimine ehk 100–200 miljoni euro kokkuhoid on sümboolselt ja praktiliselt märgiline.
"Kuidas lähed rääkima õpetajatele, pensionäridele või vähenenud töövõimega inimestele, et me peame teie valdkonna arvelt kokku hoidma, samal ajal kui sa ise ei ole oma kodumajapidamist korda teinud?" küsis Tiivas.
Tema sõnul peab riik käituma samamoodi nagu pere eelarvet või eraettevõtet majandav peremees. "See on ju meie kõigi ühine raha. Me peame seda majandama täpselt sama heaperemehelikult," lisas ta.
Töötukassa stiilinäide: 200 töötajat vähem
Oma väidetes tugines Tiivas värskele kogemusele töötukassa eesotsas, kus kulusid on juba märgatavalt kokku tõmmatud ilma teenuste kvaliteeti ohverdamata.
Digitaalsete kanalite ja iseteeninduse areng tähendab, et üha enam inimesi ajab oma asjad korda veebis või telefoni teel.
Selle kohandumise tulemusena töötab töötukassas praegu umbes 200 inimest vähem kui aasta tagasi. Lisaks tegeletakse kontoripindade vähendamisega üle Eesti, mis toob majandamiskuludes kaasa vähemalt 30–40% kokkuhoiu.
Vabanenud ressurss on suunatud osaliselt IT-investeeringutesse, mis tõestab, et olemasolevat saab ja tuleb suunata nutikamatesse lahendustesse.
Miljoniinvesteeringud läbi erakapitali
Kui töötukassa näide illustreerib traditsioonilist kulusäästu, siis Joakim Heleniuse vaade on suunatud tehisaru tulevikule. Ehkki riik otsustas suunata tehisaru koolitustesse 5 miljonit eurot, on suurte reformide jaoks vaja oluliselt mahukamaid tegevusi.
Hetkel kuum
Kui mõni riigiasutus vajaks kaasaegsete AI- ja IT-süsteemide juurutamiseks näiteks 50 miljonit eurot, siis eelarvedefitsiidis vaevleval riigil seda raha ei ole.
Siin tuleb mängu Heleniuse ettepanek: kaasata erakapital.
Eraettevõtted investeeriksid vajaliku kapitali ning tooksid kaasa erasektori teadmised ja juhtimisoskused. Vastutasuks sõlmitaks pikaajaline leping, mille alusel jagatakse tehisaru ja automatiseerimise abil saavutatud kulusääst riigi ja erainvestori vahel.
“Eesti võiks olla maailmale eeskujuks tehisaru kasutuselevõtul. Meil on selline ajalooline võimalus siin midagi suurt ära teha," ütles Helenius.
Hästi unustatud vana
Mõte era- ja avaliku sektori koostööst IT-infrastruktuuri ehitamisel ei ole Eestis täiesti uus. Tiivas meenutas aega umbes 20 aastat tagasi, mil ta Tallinna börsi juhtides seisti silmitsi probleemiga: osaühingud tegutsesid nii-öelda hallis alas ning vajati kaasaegset registrisüsteemi.
Toonane justiitsminister Märt Rask ja riigiametnikud mõistsid vajadust, kuid riigil puudus võimalus registri väljaarendamiseks. Tallinna börs ja keskdepositoorium pakkusid välja lahenduse: nad investeerisid süsteemi ise ning kasumlikkus tagati 20aastase lepingu kaudu, kus ettevõtted maksid igakuiselt väikest teenustasu. See toimiv mudel näitas, et oleme suutelised avaliku sektori teenuseid erasektori kapitaliga ehitama.
Tehisarurevolutsioon jõuab riigivalitsemisse igal juhul, ning küsimus on vaid selles, kas Eesti haarab ohjad või kopeerib hiljem teisi. Heleniuse sõnul võiks julgeid reforme tegev peaminister minna ajalukku suure riigimehena kogu Euroopa ulatuses.
Tiivas võttis teema kokku isiklikuma noodiga, mõeldes oma gümnaasiumi lõpetavale tütrele: eesmärk on luua innovaatiline ja tõhus Eesti, kuhu välismaal õppinud noored tahavad tagasi tulla.
"Et ta näeks Eestit kui väga ägedat kohta, kus ei ole ainult tema minevik ja kodu, vaid kus ta näeb kohta, kus on tema tulevik," rõhutas Tiivas.
Majanduspoliitilist saadet “Edukas Eesti 2027–2031” juhtis Äripäeva peadirektor ja ajakirjanik Igor Rõtov.
Seotud lood
Juht peab harjuma ja arvestama kriitikaga, mis saadab tema algatatud muutusi, ütleb töötukassa juht Gert Tiivas. ”Kui kriitikat ei ole, siis sa polegi midagi teinud või sind pole märgatud,“ märgib ta.
Töötukassa juht Gert Tiivas rääkis, et kui ta pea aasta eest uude ametisse asus, tabas teda suur šokk, nähes, kuivõrd keeruliseks oleme oma elu teinud igasuguste regulatsioonidega.
Suurärimehe Joakim Heleniuse aknatootja Fenestra läks pankrotti.
Joakim Heleniuse suurosalusega puitkiudplaatide tootja Nordic Fibreboardi juhatuse liige Enel Äkke lahkus ametist omal soovil, börsifirma etteotsa tuli kogenud tööstusettevõtete juht.
Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.
Enimloetud
1
3
Ülevaade nädala lugudest
4
“Siin pole arendaja tüütu putukas”
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
“Siin pole arendaja tüütu putukas”
“Kõige märgilisema tähtsusega vahevalimiste tsükkel“
“Siin pole arendaja tüütu putukas”
“Kõige märgilisema tähtsusega vahevalimiste tsükkel“
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Ülevaade nädala lugudest
“Siin pole arendaja tüütu putukas”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele