Ajakirjanik pidurdatud riigihankest: kaitseraha ei tohi jääda väheste kätte
Eesti peab vältima olukorda, kus kaitsetööstuse tellimused ja kaitseraha koonduvad väikese hulga ettevõtete kätte, sest hiljem võib riigil olla keeruline oma mõju taastada, ütles Äripäeva ajakirjanik Koit Brinkmann.
Loetud päevad enne ametist lahkumist üritas riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) asejuht Katri Raudsepp suunata droonitõrje rakettide hanget Margus Linnamäe osalusega kaitsefirmale Frankenburg. Paar kuud hiljem, pärast RKIKist lahkumist, asus Raudsepp tööle teise Linnamäe osalusega ettevõttesse.
Eesti järgmiseks ükssarvikuks võib saada kaitsetööstus Frankenburg Technologies, sest sektori tõmbejõud püsib tugev, ütles Startup Estonia juht Vaido Mikheim.
Tulevane kaitseminister, endine kaitseväe juhataja Martin Herem lõpetas ametisse astumise eel oma sidemed erasektoriga. Ohuhinnangu sõnastuse uuendamise nõudmisest ta ei taandu.
Venemaa sõda Ukrainas on lükanud Eesti kaitsetööstuse plahvatuslikule kasvule – mitme ettevõtte müügitulu kerkis mullu rekordiliselt, mõnel juhul isegi kümneid või sadu kordi.
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.