Hüürus tegutseva andmekeskuse Greenergy Data Centers suurkliendisegmendi juhi Martin Rungi sõnul soosivad Eestit nii jahe kliima, energiasüsteem kui ka Põhjamaade andmekeskuste jaoks järjest piiratum võrguressurss.

- Greenergy Data Centers suurkliendisegmendi juht Martin Rungi.
- Foto: Äripäev
Rungi rääkis "Cleantechi" saates, et nende andmekeskuse praegune liitumisvõimsus kasvab esimese sammuna 31,5 megavatini. Samal ajal on sisse antud taotlus, mis võimaldaks tulevikus jõuda kuni 200 megavatini.
Selline tarbimine tähendab juba suure linna mõõtu elektrivajadust. Rungi hinnangul ei pruugi suurtarbijate lisandumine aga Eesti elektrisüsteemile tähendada ainult probleemi. Eestis ootavad tema sõnul arendamist energiaprojektid, mille elluviimiseks on vaja just pikaajalise tarbimisega suurkliente.
“Eestis on arenduses projekte, mis ootavadki suurtarbijate tulemist,” ütles Rungi. Pikaajaliselt elektrit ostvad andmekeskused võivad seega anda investeerimiskindlust ka uutele elektritootmisvõimsustele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Andmekeskuse jahutus töötab kinnises ringis ning vett tuleb süsteemis pideva jahutusressursina kasutada eelkõige kuumema kliimaga piirkondades.
“Põhjaveele me ei konkureeri, nii et inimesed võivad rahulikult selle teadmisega edasi olla, et kaevud kuivaks ei aja,“ sõnas Rungi ka ühe suure andmekeskuste ümber oleva hirmu rahustamiseks.
Eesti kasuks räägib tema sõnul ka Põhjamaade olukord. Soome, Rootsi ja Norra populaarsemates andmekeskuste piirkondades on elektrivõrgu ressurss järjest piiratum ning varasemad toetusskeemid on vähenenud. Eesti eeliseks võib osutuda ka ühendatus Mandri-Euroopaga.
Rungi hinnangul jätkub andmekeskuste nõudluse kiire kasv, sest digitaliseerimine ja tehisaru kasutuselevõtt alles suurendavad arvutusvõimsuse vajadust. Tema hinnangul võib juba järgmise viie aasta jooksul näha valdkonnas väga kiiret kasvu ka Eesti lähiregioonis.
Saates tuli juttu veel sellest, kui suur on andmekeskuste tegelik mõju elektrihinnale, mida sellised investeeringud Eesti majandusele annavad ning kas suurtarbijate ja uute elektrijaamade lisandumine võiks muuta elektriturgu hoopis stabiilsemaks.
Saadet juhib Mart Valner.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööstuse energialahenduse rajamine ei alga katla või päikesepargi valimisest, vaid tootmise kitsaskoha leidmisest. Adven Eesti ärijuhi Raivo Melsase sõnul võib sobiva lahenduseni jõudmine võtta aastaid ning investeering ise peab olema mõistlik veel 15–20 aasta pärast.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Vastukaja Einari Kiseli artiklile
Soome ja Iirimaa näitavad, et kiiresti kasvava andmekeskuste sektoriga kaasnevad mured, mida tuleb lahendada. Ent nende kogemus näitab ka seda, miks riigid on aastakümneid selliste investeeringute pärast konkureerinud, kirjutab andmekeskust rajava ettevõtte Greenergy Data Centers suurkliendi segmendijuht Martin Rungi.
Investor Toomase kommentaar
Tehisintellekti arvutusvõimsust rentiva neopilveäri Nebius aktsia hind hüppas pöörased 34% ühe päevaga. Väärtpaber püüdis minu pilgu tänu kiirele rallile ja ka sellele, et ettevõte laieneb Eestisse.
Viimaste aastate üks olulisemaid muutusi IT-taristu maailmas on olnud VMware'i litsentsimudeli ja hinnastamise muutumine. See on tekitanud ebakindlust ning pannud organisatsioone üle maailma otsima uusi võimalusi, kuidas oma virtualiseerimisplatvorme ja taristut tulevikus hallata. Kuna muudatuste pikaajalist mõju on keeruline ette näha, vaatavad paljud ettevõtted üle seni iseenesestmõistetavana tundunud tehnoloogilised valikud ning hindavad võimalikke alternatiive.
Hetkel kuum
Võlakirju saab märkida 28. augustini