Rohetehnoloogia muutub vähem loosunglikuks ja rohkem tööstuslikuks

Kaitsevaldkonnas ei tähenda rohetehnoloogia ainult ilusamat keskkonnajalajälge, vaid suuremat vastupidavust. Kaitseministeeriumi kliimapoliitika juhi Krista Kupitsa sõnul on küsimus selles, kuidas tagada kriisis energia, logistika, varustuse parandamine, vee puhastamine ja üksuste autonoomsus.

Viimastel aastatel on turult kadunud idealism, kus rohetehnoloogia sildi all kaasati raha ilma toimiva ärimudelita, rääkis Äripäeva raadio "Cleantech" saates Teele Niidas, UP Catalyst’i COO ja Eesti Rohetehnoloogia Liidu nõukogu esinaine.

Euroopa panustab elektrifitseerimisele kui peamisele viisile, kuidas saavutada heitmevaba majandus, kuid Eesti vaates on pilt oluliselt keerulisem, leiab valdkonna asjatundja Tõnis Vare.

Kohapealne roheenergia tootmisvõimekus võib sõjaolukorras säästa väga palju elusid, leiab kaitse- ja kosmosetööstuse liidu esimees Taavi Veskimägi, näitlikustades kaitsetööstuse ja rohetehnoloogia sümbioosi võimalust Ukraina kogemuse najal.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.