Seekordses "Cleantechi" saates vaatame suviselt tagasi olulisematele teemadele, mis viimase aasta jooksul on rohetehnoloogia maailma mõjutanud.

- Taavi Veskimägi Pärnu finantskonverentsil.
- Foto: Raul Mee
Aasta jooksul eetris olnud "Cleantechi" saadetes oleme rääkinud ringmajandusest elektrivõrguni, kaitsetööstusest kogu valdkonna hetkeolukorrani. Neid intervjuusid toome seekord taas kuulajateni, et teha oma järeldused sellest, kas me oleme liikumas ikkagi õiges suunas.
Saates kõlavad katkendid intervjuudest
UP Catalysti COO Teele Niidase, Eesti Elektritööstuse Liidu juhi Tõnis Vare, rohetehnoloogia ja kaitsevajaduse seoseid avanud Taavi Veskimäe ning
Jälle Technologiesi juhi Erki Aniga.
Neid intervjuusid ühendab üks selge nihe: rohetehnoloogia ei kao kuhugi, aga pelgalt rohelisest lubadusest enam ei piisa. Ettevõtted peavad suutma lahendada konkreetseid probleeme, jõuda tööstusliku skaalani ja konkureerida hinna, kvaliteedi ning töökindlusega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teele Niidas räägib, kas rohetehnoloogia on surnud või väga elujõuline olukorras, kus oluliseks saavad tootmise skaleerimine, rahastus, kliendid ja see, kas Eestisse tekib piisav keskkond uue tööstuse kasvatamiseks.
Tõnis Vare intervjuu viib sama küsimuse energiasüsteemi juurde. Kui Eesti tahab meelitada siia uut tööstust, ei piisa ainult headest ideedest ja taastuvenergia arendamisest. Tööstuse asukohta hakkab üha rohkem määrama see, kus on odav, stabiilne ja piisavas mahus elekter. Kapital liigub sinna, kus energia annab tootmisele eelise.
Taavi Veskimägi räägib, kuidas Ukraina kogemus näitab, et kohapealne energiatootmine ei ole sõjaolukorras mugavus ega maineprojekt. Kui vähem tuleb vedada diislit mööda pikki ja ohtlikke logistikaahelaid, võib see vähendada haavatavust ja säästa inimelusid.
Jälle Technologiesi lugu toob fookusesse kriitilised toormed ja ringmajanduse. Vana elektriauto aku ei ole enam ainult jäätmeprobleem, vaid võimalus saada kätte väärtuslikku materjali ja luua Euroopas uut materjalitööstust.
Kokku saame pildi sektorist, mis on muutumas vähem loosunglikuks ja rohkem tööstuslikuks. Rohetehnoloogia järgmine etapp ei seisne ainult selles, kas lahendus on keskkonnale parem. Küsimus on ka selles, kas see aitab ehitada uut tööstust, vähendada sõltuvusi, tugevdada julgeolekut ja luua majanduslikku väärtust.
Saate pani kokku Mart Valner.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kaitsevaldkonnas ei tähenda rohetehnoloogia ainult ilusamat keskkonnajalajälge, vaid suuremat vastupidavust. Kaitseministeeriumi kliimapoliitika juhi Krista Kupitsa sõnul on küsimus selles, kuidas tagada kriisis energia, logistika, varustuse parandamine, vee puhastamine ja üksuste autonoomsus.
Viimastel aastatel on turult kadunud idealism, kus rohetehnoloogia sildi all kaasati raha ilma toimiva ärimudelita, rääkis Äripäeva raadio "Cleantech" saates Teele Niidas, UP Catalyst’i COO ja Eesti Rohetehnoloogia Liidu nõukogu esinaine.
Euroopa panustab elektrifitseerimisele kui peamisele viisile, kuidas saavutada heitmevaba majandus, kuid Eesti vaates on pilt oluliselt keerulisem, leiab valdkonna asjatundja Tõnis Vare.
Kohapealne roheenergia tootmisvõimekus võib sõjaolukorras säästa väga palju elusid, leiab kaitse- ja kosmosetööstuse liidu esimees Taavi Veskimägi, näitlikustades kaitsetööstuse ja rohetehnoloogia sümbioosi võimalust Ukraina kogemuse najal.
Soolestiku mikrobioomist räägitakse üha enam nii teaduses kui ka apteegipraktikas. Uuringud on näidanud, et seedetraktis elavate mikroorganismide kooslus on seotud normaalse seedimise, organismi üldise heaolu ja immuunsüsteemi regulatsiooniga. Eesti proviisorid on võtnud mikrobioomi toetamisel fookusesse biokile vormis bakterikultuurid.