Äripäeva kultuurisoovitus: kõik Van Goghist ja loomulikult jaanipäev
Olgem ausad – lähipäevade kõige suurem (rahva)kultuurisündmus Eestis on jaanipäev. Just seetõttu on ka suurem osa muusikuid, õhtujuhte ja meelelahutajaid hõivatud külaplatsidel üle kogu Eesti.
Kui viimastel aastatel on põhjamaalased üha rohkem rääkinud Kopenhaagenist kui Euroopa kõige trendikamast linnast, siis Hollandi pealinn Amsterdam pakub samal ajal hoopis teistsugust luksust – aeglasemat, kunstilisemat ja intiimsemat linnakogemust.
“Kas sa siin jalgrattaid parandad?” pistis uudishimulik hädaline pea uksest sisse. Ei, Marten Selirand ei parandanud rattaid, aga tal oli juhuslikult tööriistakast kontori nurgas ja mis see väike asi siis ära ei ole. Jalgrattaid on elus putitatud ju küll. Õige pea hakkas ta neid päriselt raha eest parandama.
Ajal, mil paljud kõndisid suurtest ja säravatest ehetest ringiga mööda, oli just moelooja Lilli Jahilo üks esimesi, kes neid märkas, ostis ja hiljem ka oma stuudios müüs. See andis ehtekunstnikule kinnituse, et ta ajab õiget asja.
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.