Reaalpalgad kasvavad tänavu tänu maksuküüru kaotamisele keskmiselt 6,5%. Võit jaotub inimeste vahel ebaühtlaselt, kuid nii kiiret ostujõu tõusu pole olnud viimased 19 aastat.

- Eesti Panga majandusprognoosi osakonna juhataja Rasmus Kattai sõnul on palgakasv tänavu erakordne.
- Foto: Raul Mee
“Seetõttu on tänavune aasta erakordne,” rõhutas Eesti Panga majandusprognoosi osakonna juhataja Rasmus Kattai ja lisas, et just eratarbimise suurenemine on sel aastal majanduskasvu üks olulisim toetaja.
Kuigi majandus elavneb, pole põhjust oodata, et tööpuudus hakkaks kiiresti alanema. Selle põhjustest rääkis Kattai pikemalt Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Intervjuus rääkis Kattai ka geopoliitiliste pingete ja nafta hinna võimalikust mõjust majandusele ning tõi esile, millised ettevõtted praegusest kriisist kõige enam pihta saavad.
Küsis Martin Johannes Teder.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Intervjuu OECD peaanalüütikuga
Eesti majandus oleks mugavalt naasnud kasvurajale, aga nüüd heidab varju juba uus sõda. Lähitulevikus tuleks OECD hinnangul Eestil aga tõsta makse ning investeerida rohkem õppesse, mis aitab tehisaru laiemalt kasutusele võtta.
Sõda Lähis-Idas on Eesti majanduse seni jätnud võrdlemisi puutumata, kuid riskid on allapoole, hoiatab tööstusriike koondav OECD. Eelarvepoliitikat tuleks kiiresti karmistada, lisatakse Eesti kohta käivas raportis.
Aasta alguse kiire majanduskasv annab märku, et edaspidi peaks minema paremaks. Helgetele ootustele võib aga käru keerata sõda Lähis-Idas.
Sisemajanduse koguprodukt kasvas 2026. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,4%, investeeringud kahanesid aga üle 13%.
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?